Algernon
Arvustused jutule «Kuu Ordu» (Siim Veskimees)
[ Jutt | Jutulabor: august 2000 | Uued arvustused ]

21.12.2004 14:00:30 Wolc

Minu meelest suht strugatsgilik asi. Meenutab väga ringvaadet maailma. Ehk on oodata uusi lugusi?

06.12.2001 02:02:00 Jüri Kallas

Nonii palju mett on verre voolanud. Siim Veskimees on esimese raamatu avaldanud ning ma avastasin, et ma polegi «Kuu Ordu» tekste BAASis arvustanud. Otsustasin vaadata, et mida ma nende kohta olen «Algernonis» kirjutanud ning siis BAASis hoogtöö ette võtta... ja selgus, et ma polegi seda (ega ka teisi) kommenteerinud.

Nüüd ei kommenteeri kah, sest kui Siim Veskimees on enam kui aasta minu kommentaarideta hakkama saanud, siis saab ta ka seda kogu edaspidise elu! BAASis aga arvustan küll.

Mõnda asja tahaks aga küll siinkohal öelda. Kalevipoja kirjatükid on enamjaolt küündimatud... kuigi mõnikord on sealt midagi siiski lubanud... seega lõplikult roevett talle peale ei tõmbaks. Samas olen ma Kalevipoja kriitikaga üsna solidaarne... selles mõttes, et rabe on... pettumuseks siiski ei peaks.

Sulbi on Sulbi... ja mis ta'st ikka võtta... piinlik vaid see, et esimese osa oma oopusest pani ta kirja minu kodus asuvast arvutist... oleks pidanud käe vahele panema. Aga see on nüüd tagantjärele kahetsus, mis ei muuda enam midagi.

Kõige masendavam on aga hoopis Silver Sära «avaldus», kus tuntakse kahetsust, et Siim Veskimees raiskab end ebainimliku SF-i peale. Kes siis veel peaks Eestis SF-i kirjutama, kui mitte Siim Veskimees? Ma pole küll miski reaalainete guru, aga minuarust on Siim Veskimees parktiliselt ainuke kohalik ulmeautor, kelle tekste mööndusteta TEADUSLIKUKS FANTASTIKAKS nimetada võib... teiste autorite tekstid, mis kah kokkuleppeliselt SF-i logoga märgistatud on, need tekstid on siiski vaid NÄIVteaduslik fantastika.

Ka minu süda lööb kõige jõulisemalt sel hämaral luhal, mis asub õudus- ja fantaasiakirjanduse alade vahelisel Eikellegimaal, kuid ka stiilne SF suudab mu erkusid stimuleerida... ja Veskimees on stiilne. Hau, ma olen rääkinud!

07.09.2000 13:55:14 Taivo Rist

Kui autor poleks teada, pakuksin ma kõhklematult TvR. Ja veel tuli Berg meelde. Nad kirjutavad kõik umbes samal tasemel ja algusest lõpuni stiilselt. See sobiks romaani alguseks, mille tegevus toimub TvRi Maa Föderatsiooni maailmas. Sest osa asju jääb õhku rippuma ning tahab järge. Avo Nappo kriitikaga nõustun ka.

08.08.2000 21:04:05 Avo Nappo

Vahelduse mõttes ehk ka selllest jutust mille kommenteerimiseks too veerg siin vististi ette nähtud peaks olema.. ;)

Sissejuhatus oli ehk pisut.. segadusse ajav? Ei haaranud kohe endasse ja mõte tegeles arusaamisega, et kus ja mis siin ikkagi toimub.

Sedasorti aktsioonika loo puhul võiks proovida näiteks sellist head trikki, et kohe alguses, esimese paari lause jooksul Juhtub midagi eriti äkilist. Et lugeja tõmmatakse kohe alguses jõnksuga loo maailma ja siis kerge pingelanguse jooksul selline sissejuhatav osa kus tegelased arutavad, et mis nyyd siis ikkagi juhtus.

Heinleinilt näiteks "Friday" ja "To Sail Beyond The Sunset" tulevad kohe meelde kus seda pruugiti.

Antud loo puhul oleks selleks sobinud näiteks kirjeldus sellest mismoodi yks nondest õnnetutest kadettidest nende vingemate laseritega pilbasteks lasti. Ja siis sealt järgmine kaader tolle ylemuse ukse taha.

Kõik see aga mis edasi tuli oli igati tasemel. Ehk need italicus lõigud päikesesysteemi ehitusest olid.. kyll ilmekad ja harivad aga sedasorti jutus ehk mitte 100% omal kohal? Pikemates vormides, peatykkide vahele sobiksid säärased vististi paremini.

Yldiselt, mulle meeldis. See et kirjanik Veskimehel arenguruumi on, ei ole minu poolt sugugi pahasti mõeldud vaid pigem hästi lootusrikkalt. Kõik need ebaperfektsused mida mina siit leida oskasin tundusid olema sellised, et kui ta veel kirjutaks siis varsti oleks PÄRIS hea. Jõudu ja jaksu!

08.08.2000 14:44:35 Raul Sulbi

Kalevipoeg: Vol. 2

Kuna ma selle teema juba siin veerus üles võtsin, siis üks südamel olev mõte veel. Ja sarnaselt mu eelmisele samateemalisele sõnavõtule pole ka see mingi hetkeemotsiooni ajel sündinud, vaid on juba pikemat aega mind kummitanud. Nüüd siis loksub üle äärte.

Teeme BAASi statistikamootori abil väikese vahekokkuvõtte:

Kalevipoeg ajavahemikul 12.11.1999 - 8.8.2000 kirjutanud 339 arvustust.

Minu meelest piisavalt! Mis oleks, kui lõpetaks selle tegevuse nüüd ära? Või võtaks vähemalt tuure maha.

Ma usun, et me kõik - mina, sina, tema, Peeter, Mati, Jaanus, Mihkel, Mari, Tiiu, Oskar ja loodetavasti ka Kalevipoeg ise - oleme selle aja ja tekstikoguse peale juba piisavalt hästi taibanud, et ka see tegevus ei õnnestu tal (sul) kuigi hästi!

Ma ei kirjuta seda siin mingist puhtast kosmilisest õelusest (mida mulle aeg-ajalt süüks pannakse), vaid seepärast, et kõnealune probleem mind kõvasti häirib ja mugavat äraolemist takistab.

Nimelt ootan ma iga uut arvustust lugema asudes, et sealt subjektiks oleva teose kohta võimalikult palju infot saaks ja et see võimalikult huvitavalt esitatud oleks. Kalevipoja arvustusi ei loe enam ammu, kuna nad nendele tingimustele lihtsalt ei vasta. Ja sellega ei kaasneks mingit probleemi, kui sa, Kalevipoeg, seda veidi tagasihoidlikumalt harrastaksid.

Praegune on ikka liig, mis liig. Esiteks on neid sinu arvustusi lihtsalt ülimalt tüütu lugeda, teiseks ajab vihale see, kui tulen paari päeva tagant BAASi vaatama ja «25 viimast arvustust» rubriik on sinu poolt viimase 25 minuti jooksul täis kirjutatud! Ma usun, et sa loed palju! Aga BAASis arvustamise peamine ja ainus eesmärk ei tohiks siiski olla vaid teiste ees oma suure lugemusega eputamine!

See point on ka Kalev Laane ja teiste sageli tsüklisse sattuvate arvustajate aadressil öeldud!

Kui tuled nüüd rääkima, et sarnaselt oma juttudele kirjutad ka arvustusi vaid iseendale ja pisikesele vaid sulle teada olevale andunud fännide ringile, siis tee seda minugi pärast, aga ära sellega teisi inimesi tüüta. Kirjuta valmis ja kleebi kodus seinale. Või pane klaasi alla või raami ära.

Või on tõesti ainsaks lahenduseks viimase 25 rubriigi suurendamine 50-ni?

Aga siis kirjutaksid sa ju ka selle tunni ajaga täis!

Mis saab?

07.08.2000 13:05:10 anonüüm

Igav oli. Hirmus igav. Peale lõppu jõudmist läks "Total Recall" -i vaja, et mõnd mõtet uuesti kolusse ringlema saada.

06.08.2000 21:28:36 Kristjan Sander

Miks mulle meelib Siim Veskimees?

Tema esimeste asjade puhul oleks vastus kõlanud eelkõige järgmiselt: Need olid kuradi STIILIPUHTAD. Kuigi olen siiamaani seisukohal, et erilist kirjanduslikku väärtust need ei omanud, oli nendes sedavõrd ehtsat kaheksakümnendate aastate hõngu (Igor Volke jne), et kohe kuidagi ei tõusnud käsi neile vett peale tõmbama. SV kirjutistes on relvitukstegevat siirust.

Mul oli hea meel nentida antud autori loominguga esmakordsest tutvumisest peale, et ta on võimeline loetavalt oma mõtteid kirja panema, mida paljude "Algernoni" autorite kohta kuidagi öelda ei saa.

Mida öelda käesoleva loo kohta? On raske nõustuda autori veendumusega, et 22. sajandil ikka veel toimuvad reaalsuses katsed inimestega, keda sihilikult asetatakse valiku ette -- võit, loobumine või surm. Tegemist on karmi militaarse treeninguga, mille puhul tekib vägisi küsimus -- kelle vastu on see suunatud? Kuu Ordul ei saa olla ühtegi muud vaenlast peale Maa. Kas Ordu valmistas tõesti oma piloote juba aastakümneid enne käesolevas loos kujutatud pingete kasvu ajastut ette võitluseks Maaga? Juhul, kui Maa polnud koondatud ühtse valitsuse alla, on see muidugi mingil määral usutav.

Aeg ajalt on autor kõrvale kaldunud arvuti-inimese otsekommunikatsiooni kujutamisest. Kui see võimalus on juba olemas, on väga vähe usutav, et mingil muul moel arvutitele käske jagataks.

Eelnevad arvustajad on kritiseerinud loo lõppu. Mina seda ei tee. Igal jutul ei pea olema löövat puänti. See jutt on A. C. Clarke stiilis käsitlus ühiskondlik-poliitilistest pingetest, mis tekivad "kosmoserassi" ja Maale jäänute vahel ning loo lõppedes on pingeid kogunenud rohkem kui loo algul. See on ühe uue ajalooetapi esimene peatükk -- ja kusagilt kaugelt tulevikust valgustab seda verise leegiga kosmosesõja kuma. Selline jutt ei vaja seda, et ta oleks "lõpetatud", sest lugejale on avatud sündmuste edasine käik.

Kui hindama peaks, annaks nelja, st. "hea". On tõsi, et jutt on krjutatud väheke hüplevalt, kuid sellest hoolimata on see enam-vähem jälgitav.

Mis puutub Kalevipoega, siis IMHO ei saa kriitikule vett peale tõmmata ainult sel põhjusel, et ta ise on loojana äpardunud. Sitta ja saia eristada oskab ka see, kes ise pagar pole. Raul Sulbi emotsionaalse seisukohavõtuga Kalevipoja loomingu kohta pean aga paraku nõustuma. Erinevalt Veskimehest ei ole Kalevipoja puhul tegemist kirjandusega.

04.08.2000 23:13:21 Raul Sulbi

Kuule, Kalevipoeg!

Shut the fuck off!

Ise oled rabe! Ja tead mis! Sa pole vist päris õige inimene siin etteheiteid tegema! Miks? Heida pilk omaenda lugudele. Rabe oleks nende kohta lausa kiitus! Need su oma jutukesed on ikka sihuke jama, millest ühiskonna parem osa lihtsalt midagi aru ei saa. Tee või tina, aga no ei saa sotti, mis liini sa ajad, mida taotled.

Mitu eesti ulmefändomi prominentset tegelast on umbkaudu samalaadseid mõtteid eravestlustes välja käinud, aga näib, et keegi pole seda sulle otse ja avalikult näkku öelnud.

Katsu endale selgeks teha, mida sa paberile paned ning proovi mõelda ka sellele, et mõni lugeja neist ka midagi aru võiks saada... Hetkel on tegu siiski vaid keskmisest hulga kliinilisema juraga!

Sest kirjutab see «Marduse» Suur Kolmik, mis ta kirjutab, aga 95% juhtudest on nende tekstid siiski loetavad, sinu omad ei ole!

Tundsin sügavat kurbust, kui Mario Kivistik oli võtnud miski su jutu oma paberajakirjas avaldamiseks. Seni olid need ilmunud vaid «Algernonis», milline fakt mulle suurt ja sügavat masendust tõi, lohutasin ennast sellega, et sai nagu üritus seinalehena välja hõigatud, ja olgu siis nii. Ja et võrgupublikatsioon ehk ei oma sama suurt mõju ja tähelepanu kui paberil avaldamine.

Nüüd on vähemalt «Algernonis» õnneks olemas FILTER! Loodetavasti mõtleb Mario Kivistik millegi analooglise peale, vähemasti sinu juttude koha pealt. Ennemini oleks ma nõus vaatama valgeid lehekülgi või lugema sealt äärmisel juhul järjejutuna «Existerioni.»

Kuna siin pole BAAS, saan ma rahulikult sanktsioone kartmata kõigi kirjutatud ja kirjutamata reeglite vastu kerge südamega eksida.

Mu sõnavõtt on ilmselt sügavalt matslik ja hävitab mu niigi nappi renomeed tõenäoliselt veelgi, aga hing sai vähemalt rahu ja mu reedeõhtu on nüüd sama helge ja kerge kui Kristjan Sanderil.

Mis puutub Veskimehe käesolevasse loosse, siis pole see ehk nii hoogne ja uljas kui «Kõiksuse hääl», aga rabedusest pole siin haisugi. Kõik pole ehk perfektne, aga sünge poliitilise manifesti jaoks piisavalt sünge jutt. Ja ega mingeid konkreetseid etteheiteid teha nagu polegi. Arvestades, missugust kõntsa ikka eesti ulme nimelisel pooltühjal magistraalil ringi vurab, ootaks lihtsalt rohkem Veskimehe, Tarlapi ja Hargla tasemel sõitjaid!

04.08.2000 15:04:39 Must Kass

Mulle meeldib selle jutu puhul, et autor tehnilist külge valdab - teab, millest räägib, ja oskab ka veenvalt edasi anda. Kasvôi siuke pisike detail, et tüübid avaramat vaadet nähes automaatselt miski skafandrinupu peale tahaks vajutada. Et Veskimees ongi lootustandvaim hardSciFi tegija. Kompositsioonilist külge annaks kohendada muidugi ja veidi liiga palju oleks nagu ühte juttu pandud. Aga äkki on pika asja esimene peatükk. Milles reeglid paika said.

04.08.2000 12:26:01 Mart

Normaalne, suht tasemel jutt. Võib-olla tõesti natuke silumist vajaks...aga ka sellises vormis on loetav ja nauditav.

03.08.2000 13:18:56 Silver Sära

Siim Veskimees kirjutab ikka paganama hästi. Mul on kahju, et see anne kulub SF-i peale, mis ei ole minu arvates parim stiil end kirjanduslikult väljendada. Midagi "inimlikumat" oleks tema sulest kindlasti veel sümpaatsem lugeda. Jah, lõpp võinuks olla tabavam ja teravam, aga teksti kõrgekvaliteetne keelekasutus ikkagi kompenseeris selle puuduse.

03.08.2000 12:25:24 yofo

Algus väga jube (minu meelest) - mingid imelikud detailide kirjeldused ja suht raskelt kokkukirjutatud stiil. Aga edaspidi kiskus vähe paremaks, päris suure huviga sai asi lõpuks läbi loetud. Aga kuhu jäi loo lõpp, sellest küll ei saanud aru. Kas kirjanik kirjutas aja peale ja tal anti otste kokkutõmbamiseks 3 minutit või kaotasid toimetajad lõpu ära??? Lugu natukene siluda ja korralik lõpp kirjutada ja olekski lugu missugune.

01.08.2000 22:44:28 Kalevipoeg

Rabe. Hirmus rabe. Lugu lausa pudeneb igast nurgast koost. Kolm korda uuesti läbi lugeda, ja siis taas kokku kirjutada, veidi ladusamaks, veidi yhtlasemaks... Hetkel oli nagu pildike seebiooperi keskelt, milles puudub oma lugu, osad stseenid ei ole ylejäänutega peaaegu yldsegi seotud, ja oleks nagu vaja lugeda lagust nbing lõppu ka.

Yhesõnaga, asi oli pettumus. Suur pettumus. Sest asjast andnuks ju teha ilusa loo. Kui muidugi vaeva näha.

Avaleht | Arhiiv | Autorid
© Eesti Ulmeühing 1998-2003

W3-mSQL 2.0.11 by Hughes Technologies