[ Jutt |
Jutulabor: juuli 2000 |
Uued arvustused ]
Sellised kõrvalmärkused panin lugemise ajal kirja: Rahulik algus. Sekka pisikesi, kuid sellegipoolest silmatorkavaid stiiliapsakaid. Umbes poole peal teeb süzhee ootamatu hüppe. Mõned lõigud on äratuntavalt harglalikud. Edasi natuke äraarvatavust taas rahulikus tempos, nõnda kuni peaaegu lõpuni. Seejärel pikantne, kuid tõenäoliselt happy end.
Ei midagi halba, ei midagi erilist. Kui hindama peaks, siis '3' vist.
Nõustun Kristjan Sanderi arvustusega. Ainult et hinne tuli minul umbes kolm ja pool.
Siis veel küsimus: kust sai Vincent altari/ pühamu ehituse skeemi ja loitsu teksti? Vastan ise: Lorraine andis. Võib-olla laenas talle oma nõiaraamatugi.
Päris hea lugu. Loogika puudumist on siin ette heidetud, aga see lugemise ajal küll ei häirinud. Päris head kirjeldused ja rahulikult aga ikkagi kaasakiskuvalt kirjutatud
Hea lugu! irw @ lõpp ...
Kuule Kristjan Sander...kas sa mõnele loole ka kiitva hinnangu annad? Ma ei ütleks et kõik sinu enda lood nii kõva tasemega on...
21.07.2000 01:59:33 |
Must Kass |
Hea lugu kindlasti. Ja on lool mingi kummaline, unenäoline omadus - nii kaua, kui selle "sees" olla, tundub kõik õige ja loogiline. Haarab kaasa. Muidugi on see laul ju tuttav, ja siis tekitab nimi Lorraine meeldivaid assotsiatsioone - mida ei saa küll öelda metsosopranite kohta - jne. Pealtnäha lihtne, kuid intensiivne dialoog. Iseenesest huvitav moraal: et mees justkui oleks nõus armastuse eest kõike andma, aga kui nagu vägisi võetakse, siis selgub, et hakkab ikka tagasi tahtma. Aga kui jutu lummus hajub, hakkab küll tunduma, et päris loogiline ikka ei olnud ja et küllap oleks miskit inimrämpsu ikka lihtsamini leidnud. Et teisel korral ei olnud ju armastust tarvis.
Raudselt selle "Algernoni" parim lugu. Tegelikult, kui meenutada, siis üle pika aja parim lugu. Mina loovutaks "Stalkeri" kõhklematult hr. Golikovile. See on isegi üks lugu, mille puhul ei hakka tehnika kallal norima - kuna tervik on muljetavaldav. (ei saa norimata... ooperi ja sellega seonduva kirjeldus - mis ju kah õigupoolest otsapidi trafarett - on arvestatavalt parem, kui sadamakõrts, mille kitshilikkus natuke riivab... OK, vabandust !)
PS Kristjan - armu kunagi prooviks...
Päris korralik kollane kirjandus... Oleks näiteks "Õhtulehte" võinud selle maha müüa "Algernoni" asemel.
Vaevalt, et ooperiprimadonna suitsetab. Ta hääl peaks selleks liiga palju maksma.
Ja palju kergem oleks olnud mõni prostituut leida, kellelt noorus ära pätsata neil mõlemal. Mehel eriti (siis, kui tal veel raha oli) ja naisel ka ilmselt.
Kui see lugu oli tõsiselt mõeldud, annaks kaks koma kaheksa punkti, nõrga kolme niisiis. Kui paroodiana, palli võrra rohkem. Sel juhul ei häiriks süzhee põhiskeemi läbinämmutatus ning tegelaste käitumise loogikavabadus.
|