Algernon
Arvustused jutule «Lihtne lugu lendavate taldrikutega» (Siim Veskimees)
[ Jutt | Jutulabor: juuli 2000 | Uued arvustused ]

16.05.2005 14:10:33 MU-KUYAN

Ap'un mee chin nyun. Dang sin eun jook eul got ee dah. :-)

14.06.2001 02:51:59 Alley Oop

Nohh-jahh. Sihuke ebamäärane.

"Põhjanaela" päris hea, aga mitte mingil juhul miski meistriteos. Isegi Eestis on paremaid noorsoojutukesi tehtud. Selle zhanri järele lõhnab muidugi ka peategelane.

Kolm punkti viiest või nii.

02.09.2000 16:28:43 Taivo Rist

Esimene mõte oli, et autor katsub oma "Vabastamise" turjal liugu lasta ja umbes samast veel ühe jutu kirjutada. "Vabastamise" puudus oli see, et peategelasena võis autor olla kujutanud iseendale sarnast tüüpi (sellesse on lihtsam sisse elada, karakterisse sisseelamise probleemid pole mitte ainult näitlejatel). Sinna see ei sobinud. Sellesse loosse sobiks ta aga nagu rusikas silmaauku. Siia ei sobi jälle Marika hästi... Marika ei sobiks ka "Vabastamise" peategelaseks.

Niisiis teine jutt, kus peategelane on muudetud poolkaugjuhitavaks. Peaaegu kõikvõimas ülimõistus sosistab talle kõrva, mida on vaja teha. See on vist autorile südamelähedane teema. Natuke madina moodi tegevust ja õnnelik lõpp.

Sõin ja jõin seal minagi, suhu ei saand midagi. Miks mulle selline tunne jääb? See pole õudus, see pole SF, see pole märul, see on igast natuke ja kokkuvõttes liiga vähe. Ei ole filosoofiat ega muud, mille üle pärast omaette järele mõelda.

01.08.2000 16:58:39 Jüri Kallas

Kindlasti mitte Siim Veskimehe parim jutt, kuid lugeda kõlbas küll...

Tähendab, et lugedes sai ikkagi mingi naudingu... enamusi «Algernoni» jutte lugedes mõlgub meeles ju vaid teatavat laadi kohusetunne.

Kõik eelnevad arvustajad on midagi olemuslikku juba ära öelnud... on tõesti nii «Pulp Fiction», kui ka A. E. van Vogt... ning mida edasi seda rabedamaks läheb.

Igatahes tahan ma seda juttu vähemalt üks kord veel lugeda...

19.07.2000 10:55:31 TvR

van Vogt tuleb kohe meelde . Nii heas kui halvas mõttes. Sest niipea, kui action algab, kaob kirjeldus ära. Muidu mõnus lugemisvara. Ainus häiriv moment tuleneb ilmselt igasugustest pop-ninjafilmidest - motiiv üsna-harilikust -inimesest , kellele taevast (guru hinge rändamisest, maagilisest jõust jpt) ilma erilise töö ja vaevata superpower kätte satub, mida superwoman mõnuga kasutab. "Glock ? Nii raske ???" "Naah, nevermind, I am Jamie Bond..." Ja Alutaguse (küllap osalt kontrastina kirjelduse pikkuse tõttu) on kõvasti usutavam, kui välismaa.

06.07.2000 21:37:02 Must Kass

Tore lugu ju. Ja vôinuks veelgi toredam olla, kui kirjeldused ja tempod eri lôikudes sarnasemalt kulgeksid. No et lôpp läks nagu natuke rabedaks.

06.07.2000 18:52:27 Kristjan Sander

Pulp Fiction... :o)

Avaleht | Arhiiv | Autorid
© Eesti Ulmeühing 1998-2003

W3-mSQL 2.0.11 by Hughes Technologies