21.07.2000 01:49:50

Must Kass

Enesekontrolli kadumist, mis on kaasa toonud sellise keskpärase teksti tekkimise, saab küllap seletada ainult autori süveneva alkoholismiga. Selles, et autor suudab lõputult minuteid/lehekülgi sisutu dialoogiga täita, ei pruugi ju kahelda. Ometi ei puudu lool teatud õpetlik väärtus, sest osutab enam-vähem sellele teostuse tasemele, millest alates tekste hakatakse eestis levinud arusaamade kohaselt juba kirjanduseks pidama. Lõpplahendus on muidugi ainuvõimalik ja õigeaegne. No keda huvitaks kadunud varandus või kõrbe (veelgi põhjalikum) kirjeldus?
Arvaks veel, et küllap on lugu autobiograafiline ;)

02.07.2000 20:11:25

Taivo Rist

Jutt võinuks vabalt mitu korda pikem olla. Praegu jäi mulje, nagu oleks selle jutu põhiosa kirjutanud Tiit Piibeleht, aga Ludvig Sander oleks sinna käkkinud mingi veidra lõpu otsa.

Mis saanuks, kui tegelane valinuks lõkke? Arvatavasti tulesurm. Ja mis märgid seal veel olla võisid? Nöör ja mürk ja tulirelv ja... Nii et ellujäämise võimalus 1/6.

Mis usuorganisatsioon see oli, sellest ma aru ei saanud. Hargla vist millestki sai, aga ei ütle. Huvitav, kas autoril endal on asjast selgem ettekujutus?

Mis võiks olla loo moraal? Ära kirjuta alla sellele, mida sa pole läbi lugenud!

29.06.2000 15:48:01

Peeter Paan

Jutt areneb ja siis sureb... Miskipärast olen ma kindel, et mees tapeti väsimuse pärast - mis seda kõrbeplaneeti ikka nii väga läbi kirjutada ja kaetajaid taga otsida ja varandust tagasi tuua. Võibolla tundus tõesti, et loo edasine käik oleks mingist hetkest alates selge. Võibolla.

Aga lugeda oli hea (fall from grace > paradise regained!!)

28.06.2000 12:07:09

Indrek Hargla

Seletuse leidmine on iga lugeja enda asi. Kes seda väga vajalikuks peab. Autor ei anna ju ühest endapoolset seletust...järelikult tuleb ise hakkama saada. Kuna jutt antud esimesest isikust (kes lõpuks surma saab ja sellest ka teada annab :-) ,kas see pole piisav seletus, et ta üks väga kahtlane kuju oli? Temale ju keegi midagi suurt ei seleta. Kuidas ta saakski siis sellest lugejale teada anda? Oma versioon on mul olemas.

Jutt, mille korduv lugemine ikka sularõõmu pakub. Äärmiselt nauditavad kõik episoodid, meeldejäävad kujud... Kyoko on paar lausega visandatud nii köitvaks, et armu või ära. Pean 2000.aasta seniseks parimaks ulmejutuks ja ka tavaproosa taustal väljapaistvaks.

28.06.2000 10:42:34

Kristjan Sander

Oleksin väga tänulik, kui keegi mulle selle loo lõpu ära oskaks seletada.

28.06.2000 00:13:29

Jüri Kallas

Hea... ütleksin, et isegi väga hea, kuid on kaks aga...:

1) Eminents ja Kyoko räägivad IMHO liiga sarnast keelt... et arvaks siiski (muie), et sedavõrd erineva vanusa ja staatusega inimesed ei peaks samas keeles rääkima.
2) Lõpp!? Pärast sedavõrd võimast ja head lugu oleks oodanud midagi enamat. Praegu tundus, et nagu oleks autoril võhm otsa saanud ning seetõttu sai kiire lõpp tehtud. Kolm korda pikem oleks pidanud see lugu olema... minu meelest küll!