Algernon
Arvustused jutule «Herostratos» (Arko Olesk)
[ Jutt | Jutulabor: juuni 2000 | Uued arvustused ]

30.06.2000 16:12:09 Offf

Ehhh teid, irisejaid ;( A"a"retult nauditav tekst IMHO. Oleks selliseid rohkem. Kuigi -- peremini saab alati.

30.06.2000 14:59:55 Silver Sära

Tundus igavavõitu. Ei erilist originaalsust, ei huvitavat puänti. Arvan, nõustudes ühe eelneva arvustaja mõttega, et "soov midagi/---/ kirjutada" on antud teksti (õigemini küll teksti autori) ainuke positiivselt äramärkimist vääriv aspekt. Ja muidugi - on palju viletsamaidki tekste kirjutet.

29.06.2000 14:02:22 Taivo Rist

Esimene osa on väga hea. Teise osa jätnuks mina ära. Eriti nimi Einstein oli tobe. Selle asemel pikendanuks mina kolmandat osa, kus G. Salieri rääkinuks, mis toimus -- muidugi ta ise ei tea täit tõtt, võib-olla on millestki valesti aru saanud, aga lugeja on justkui targem ning taipab piisavalt hästi, mis juhtus. Siis kirjutanuks ma veel ühe (kaks) osa, kus oleks kirjas, mispärast A. Salieri hakkas W. Mozartit vihkama.

Jutu idee oli väga hea ja selle eest kiidan.

28.06.2000 11:01:31 Indrek Hargla

Kõigepealt mõned detailid. Milleks öelda, et Salierile Salzburg ei meeldinud, kui tal seal lemmikpark oli? Kolm kohtumist oleks nagu liiast - ühest oleks täiesti piisanud. Seda enam, et S-seeniori psühholoogiline muutumine kohtumiste vahepeal polnd eriti veenev. Tarbetu ka ka lõik seeniori elukäigust. Kellele ja milleks seda räägiti? Mr Einsteini ja Mauro stseen... Siin hakkas asi väga käest ära vajuma. Kohast kus Mauro küsis, et miks me seda kõike teeme. Ja siis E jahvatab pikalt-laialt. Kellele? Ja kuidas Mauro seda varem ei teadnud? Jälle mõned vihjed ja märksõnad oleks asja paremini välja kandnud. Ja miks pidi neid kloonijaid üldse kaks olema? Ka metseenlus põhjendusena ei kanna päriselt välja. Eriti veel üksipulgi lahtiseletatuna. Edasises on pingelangus. Mulje, et autor ei saanud täpselt aru millest ta tahab kirjutada; kes mis mis fookuses peab olema. Lõpp? Noh, umbes see, mida oli oodata. Ja mul ei õnnestunudki välja mõelda, et milles see pärisiva siis ikka oli.

Seega - loperdas ja laperdas tekst liiga...puudus nagu selge sihtmärk. Teiseks peapuuduseks arvan liigsed lahtiseletamised, mille alt midagi väga intrigeerivat välja ei koorunudki. Vastupidiselt esimestes lõikudes loodud ootustele.

Aga teema ja olustikuvalik; katse dramaatilisi sündmusi kirjeldada; sümpaatia traagiliste elusaatustega inimeste vastu ja üldse soov midagi veidi eripärast kirjutada väärivad äramärkimist.

Avaleht | Arhiiv | Autorid
© Eesti Ulmeühing 1998-2003

W3-mSQL 2.0.11 by Hughes Technologies