|
[ Jutt |
Jutulabor: juuni 2000 |
Uued arvustused ]
muidu pani jutt ju lihtsalt õlgu kehitama...ladusalt kirjutatud laastuke-kõik puust ja punaseks tehtud aga kui ma eelmisest arvustusest seda süüvimise pläma lugesin...kammoon millesse sa selle jutu puhul üleüldse süüvida jõuad enne lõpeb ära...
Kas sisu on defineeritav võõrkeelse sõnaga action? Või nii ma eelnevate arvustajate kirjutiste põhjal aru saama hakksasin.
Nende jaoks, kellele sisu on ka midagi muud kui tempokas mehaaniline liikumine (on ju veel muljed, aimdused, tunded ja nende pinnalt kerkivad kujutluspildid-emotsioonid ning palju muud), on see ääretult võluv pilt. Ta lihtsalt pole mõeldud diagonaalis lugemiseks, temasse saab süüvida.
Fantasy-zanri parim tükk senises tänavuses aastakäigus.
Hmm .. tõepoolest - sisu ei ole. Aga seda on juba vist öeldud. Kui veel eelnevaid arvustusi korrata, siis indogermanism on hea sõna - ugrimugriga on siin vähe tegemist. Metsahirm ja vaimudekartus on rohkem sakste pärusmaa. Noh, et eesti kirjanduses esinevad laenudena «läänest» - mis ongi eesti kirjanduse probleem. Aga ka seda on ju palju korratud ja öeldud.
Näib nii, et kirjatehnika on alati kõige väiksem probleem.
Krügeri lood tunduvad meeldivat naistele (Katariina ja Saara), aga mitte meestele (K. Sander ja mina). Muidu käib kah, aga siis tuleb nagu koolikirjandilõpp: kirjutamise aeg on läbi ja tuleb kähku midagi lõpu moodi valmis visata. See alandab minu silmis hinnet.
"Viljakülvi ajal tabas küla ussinuhtlus" -- autor ei tea, millal vilja külvatakse või millal ussid talveunest ärkavad ja aktiivseks muutuvad.
"Palju inimesi suri rästikuhammustusse" -- "Loomade elu" andmeil suri endises Nõukogude Liidus rästikuhammustusse väga vähe inimesi, peamiselt Kesk-Aasias, neist rõhuv enamik lapsed, keda hammustati näkku, ning ka siis polnud selge, kas surma põhjustas rohkem maomürk või väärad "ravimise" võtted.
Kui autoril on tekkinud vajadus hulk tegelasi ära tappa, siis palun selleks mitte rästikuid kasutada. Nakkushaigus, tulekahju, uppumine kevadtalvise kalapüügi ajal -- see juba läheks.
| 27.06.2000 13:47:35 |
Saara |
Lugu on päris kena, stiil ka... nii enam-vähem. Voolavust jäi õõõige pisut puudu. Selline ugrimugri jutuke, nagu neid kunagi "Pioneer" avaldas.
Hmm... Selline kena jutunublu... muud oskagi öelda. Selline kohalikesse oludesse vorbitud indogermanism.
Ega alati polegi tähtis, et jutt ikka "õige" jutu mõõdu välja annaks -- olgu siis pikkuse, karakterite või millegi muu poolest. Peaasi, et oleks hea lugeda; et ei tekiks tunnet, nagu oleks lugemisele läinud aeg raisatud. Mina jäin igatahes rahule. Samas tuleb vist tõdeda, et sarnaste laastude kirjutamine kuigi kaugele ei vii. Edu sellegipoolest.
| 20.06.2000 18:17:13 |
Katariina |
Raskelt meeldis. Esteks oskab Lilith kirjutada, ladus ja lihtne on lugeda. (Õudnyri on, kui pead lugedes asotsiaalse lauseehituse ja sõnakorduste jm. primitiivsuste pärast piinlema.)
Teiseks oli lugu iseenesest ilus laast, peamiseks võluks piisavalt andekad kirjeldused, mis andsid pilte ja emotsioone päris ehedalt edasi. Sisu oli muinaka moodi lihtne, võibolla liigagi lihtsustatud, nagu Harglagi mainis, aga muinakad ju ongi sellised.
Pealegi oli temaatika võluv. Kerge paralleel tekkis Laipaiga lugudega - seos kyll rohkem teemast ja stiilist kui sisu sygavusest, aga kuna Laipaiga lood on enivei tipptase, siis on sellise seose tekkimine ju igati positiivne tulem.
| 20.06.2000 12:56:02 |
Tarts |
Mulle enda mäletamist mööda on Cat'i varasemad lood meeldind või vähemalt ei ole vastumeelsust tekitand. Ega seegi lugu 6ieti vastu pole, aga... poolt kah mitte. Sikseid laaste papa Ristimets (Kreutzwald) nigu tihude kaupa vorpis ja v6ix ju ometigi miskisugune edasiminek olla.
Mulle tundub, et lugupeetud arvustajad kipuvad vahetevahel liigsesse optimismi kalduma.
Ei näe midagi märkimisväärset selles laastus. Tühi koht. Absoluutne null. Kes tahab professionaalsel tasemel teostatud sarnast asja lugeda, lugegu Tukla "Torgla soo muinasjuttu".
Võtke hääks või pange pahaks, aga mina ei suuda seda isegi looks pidada, rääkimata siis selle võrdlemisest teiste lugudega.
Ilmselt juunikuisest esimesest satsist parim lugu... Väikeste puudustega kummati (lugu ja ka väike :-)
Kirjeldusi on liiga palju ning liiga palju ka lahti seletatud. Ehk lakoonilisemalt ja veidi enam ütlemata jättes ning aimata lastes?
Aga miks mitte avaldada üks korralik Eesti ulme(õudus) antologia "Sood"? Mulle sood meeldivad nagu ka seal toimuvad jutud - vanast Lutsust alustades.
Aga ideoloogilis-poliitiliselt kindlasti õigesti suunatud lugu. Soovitaks samal teel edasi käia ning ikka pikemaks ning süzheed juurde!
Autori palvel annaks lugejatele teada, et Lilith Kryger avaldas oma loomingut varem varjunime «Cat» all.
|
