|
[ Jutt |
Jutulabor: mai 2000 |
Uued arvustused ]
Esimene mõte oli, et Katz oleks vaimustusest rõngas. Mina ütlen: käib kah. Polnud see lõpp niiväga eriline ühti. Kui teaks originaallõppu, siis oskaks ka hinnata, kuipalju on A.G. loomingut (kas 11 viimast lõiku või rohkem) ja kas A.G. lõpp ongi üldse parem.
Neljanda klassi lugemikus näitena keskaja õhustikust, linnalegendidest ja õudusjuttudest oleks vist päris hea. Moraali sisaldav pealegi :-). Tahaks aga ka pigem paroodiana võtta, kui tõsiseltvõetava jutuna. Liiga kulunud selleks.
Paroodia arvatavasti... Tont teab, mis tagamaadega võib-olla... Ei oskagi kuidagi hinnata, kui oleks tõsiselt mõeldud, tõmbaks vee peale, sellisena aga las olla.
Tjaah. Peaaegu et soravalt kirja pandud lugu, mis meenutas Poe' novelli "Vaat amontilladot". Norima ei kutsu, aga vaimustusest õhku hüppama kah ei pane.
|
