|
[ Jutt |
Jutulabor: detsember 1998 |
Uued arvustused ]
| 17.06.2004 00:10:36 |
Putterflai |
Algus oli hea- meeldis. Siis läks segaseks ja ma ei saanud enam aru (võibolla korduslugemisel saaksin). Alt kolmas lõik oli minu jaoks täieti mõistetamatu. Alt neljandast suuremast lõigust alates kiskus ära. AGA seda kõike vaid minu arvates. Algus oli tunduvalt meelepärasem kui lõpp.
Praktika - see on tõe kriteerium!
Heameel tõdeda, et esmakordselt pärast varakeskaega leiavad eksperimentaalsed meetodid tee ka usuteadustesse! :-)
| 13.06.1999 22:09:03 |
Kairi |
Mõni aeg kaifisin.Mingil hetkel jõudis
teadvusesse,et ei saa enam aru ning
arusaamatust tekitanud punkti otsima
hakata ei viitsind.
See on hea,et autor kirjutab kõnekeelselt.Nats naljakas arvustada-
ise ei saaks vistüldse millegi sarnasega
hakkama.Aa üks soovitus-saada jutt
unenäo-,horoskoobi-või parapsyhholoogia-
fännidele.
| 29.03.1999 14:48:26 |
Lev Goldstein |
Teksti tugevamate külgede hulka tuleb lugeda tema lühidus, samuti asjaolu, et lugu lõpeb puändiga. (Sageli on ju nii, et peale lõpplahendust lastakse veel pikalt ning mõttetult jutulõngal hargneda.)
Teisalt võiks taolist novelli, kus oluline ja ilmselt mõjukaim aspekt on naturaalse vägivalla kujutamine, veelgi räigemaks muuta. See ei tähenda tingimata lihunikutöö pikemat kirjeldamist. Üks variant on näidata, et ohver on abitu, kaasatundmist väärt ning ülipositiivne kuju ja tema vägivaldset surma ei saa ühegi moraalse ettekäändega õigustada. Eksamil läbikukkunud tudeng (pealegi meessoost, kes peaks nagu olema võimeline end kaitsma), ei ole parim lahendus. Kuidas oleks näiteks rase naine?
Jutus on ekspluateeritud sama teemat, mida Taadelduseski. Tulemus on aga palju parem, sest ei ole mingit asjatut veiderdamist, juhtubtamist ega korrutamist. Tekst on konkreetne ja sellisena meeldivalt vahe.
Nii, ülistasin kunagi Maniakkide Tänava juttu «Doonorelundid» ja ei saanud üldsegi aru jutust «Taadeldus». See lugu jääb sinna kahe vahele... pigem küll siiski sinna elundite kanti. Seega positiivne... aga teisalt kisub pisut rutiinseks.
Herr Tänav peaks minu arust rõhuma rohkem konkreetsusele... igatahes on tegu paljulubava autoriga.
V2ga hea lugu! Paneksin sellele hindeks viie, sest niiv6rd head lugu eelnevatest yllitistest ma ei leidnud. K6ik oli haaravalt ja t2pselt, ilma pikemalt jahumata esitatud. Selline otsene kirjutusviis on kuradima hea ja j2ttis ikka viimase peal fiilingu!
Olen alti soovinud ulmet ja horrorit lahus hoida. OK. Edaspidi tean, et MT kuulub sinna teise. Kuulugu, kui tahab.
Beavis ja Butthead oleksid kohe rõngas, kui sellise pilli kätte saaksid. Mina mitte. Jutt pole tõesti minu maitse, mul on alati kole kahju neist, kes ära tapetakse. Isegi kui ta on loll tudeng :-)
Jällegi veider, et selline riistapuu satub enne tudengi kui ajakirjanduse kätte, kes leidusest kogu maailmale pasundaks.
| 21.12.1998 12:03:21 |
Inc Hargla |
Ei tea, ei saa aru vist. Ilmselt on MT pingi piiripealse pungizhanri lemb. Ei oska näha mille poolest see lugu MT eelmistest parem on. Seoke rappimine jah aga hea ulme jaoks ei näe nendes üllitisis mingeid ideid.
| 19.12.1998 03:24:31 |
Must Kass |
Täiesti kena lugu. Autori maailmapilt näib olevat välja kujunenud :)
Nüüd jääb oodata veel eepilisemat haaret, peaks olema vôimalik ju seda maailma pôhjalikumalt kirjeldada, koos teatavate pôhjuslike seostega. Üllatav ehk, aga kodanik Tänava ;) kohal vôivad kokku saada horror ja küberpunk. St laiemalt vôttes pole asi nii kohutavalt originaalne, näit. Rudy Ruckeril on pahad AI-d soganud DNA-sse oma koode juurde ja MT kirjeldatud katsete abil vôib sellele jälile jôuda küll...
Erinevalt üle-eelmisest arvustajast ei tunne ma siirast häämeelt Maniakkide Tänava uusi kirjatükke kohates. Aga käesolev tekst mulle tõeliselt meeldis! Üks väheseid tekste, kus Eesti setting asjale pigem kasuks tuleb. Kõik oli paigas ja töötas õlitatult. Miljöö, tegelased, süzhee kogu oma jaburuses - kõik oli tipp-topp! Verd ja soolikaid lendas just vajalikul määral (vähemaga poleks lugu välja vedanud, rohkemaga oleks tüütuks rappimiseks muutunud), erinevalt isand Tänava varasematest tekstidest, kus neid verd ja soolikaid ikka mõttetult suurtes kogustes ringi keerutati (Vot, Jürka! Selles on asi, mitte isiklikus traagikas ja piiratuses! Kõike peab olema täpselt niipalju, kui teksti jaoks eluliselt vajalik. Ja mitte grammigi rohkem! Vereojad ja narmendavad liharäbalad põhjendamatult suurtes kogustes muutuvad lihtsalt tüütuks ja panevad igavusest haigutama). Praegu oli aga kõik paigas. Samas ei sunni see tekst mind mingil juhul «Doonorelundeid» ja «Taadeldust» uue pilguga üle vaatama. Sõnnik on sõnnik! Ja tõeline pärl on tõeline pärl!
Nojaa... Polnudki koige hullem. Suht huvitav oli, kaasahaarav ning omajagu originaalnegi...
Mul on alati siiras häämeel Maniakkide Tänava uut kirjatykki kohata - nende ilmumise mõistlik intervall teeb jutu isegi nauditavamaks, sest yhe pisinõrkusena peaks ära mainima, et kahe-enama loo järjestlugemisel hakkab häirima see, et võtted on veidi liiga sarnased. Mitte, et ideed/nägemused yksluised oleks, aga justnimelt nende teostamise võtted. Samas aga - kui kirjutaja nii eredalt kui M.T erineb teistest kirjutajatest, siis ei ole yldse primaarne, et ta iga lugu omakorda ta enese loomingus ainulaadne ja eriline on.
Veel yks omadus, mis näib Maniakkide Tänava juttudes suhteliselt läbiv joon olema. Ma ei saa seda ei otseselt positiivseks ega negatiivseks nimetada, sest see sõltub iga lugeja eelistustest. Nimelt keskkond, kus tegevus toimub, seostub pidevalt yhel või teisel viisil, aga väga äratuntavalt tudengimaailmaga: minu jaoks on rõõmus äratundmishetk pigem positiivne, kuid ilmselt on neidki, kes seda taunivad.
Selliste loomingut läbivate sarnasuste pärast ei olegi M.T. jutte järjest nii huvitav lugeda - uudsus nyrineb kyllalt kiiresti. Kysimus on lihtsalt selles, kas seda yldse peabki tegema, sest nii, eraldi võttes on iga lugu mu meelest jumalast hea.
Iseäranis tore on see rõõmus irve, mis kõige selle verelendamise tagant aimub. Tore, kui inimesed midagi sellise mõnuga teevad ;)
Brrrr. Selline sooltes sobramine peaks
vist o~o~va tekitama.. aga mo~jub,
nagu oleks mingit B-filmi k#sikirja
lugenud.. ei, ma ei ytle, et halb
lugu oleks, v#hemalt inimese anatoomiaga
paistab autor kursis olevat ;-). No
parem ikka, kui "maailma parim spl#tter".. 3+.
SEE lugu lõi mul küll jalad alt. Ehe kraam! Virutas lihtsalt nuiaga pähe. Võibolla mõjutavad mind ka TÜs veedetud teoloogiatudengi aastad :), aga mina paneks loole küll viis punkti. Vaatasin uue pilguga ka üle "Doonorelundid". Igatahes häälestas autor mind oma võtmesse ja ma leian, et brutaalne-kohmakas kirjutamisviis, autori ideeded, Eesti taust ja see twisted look teeb Maniakkide Tänavast ühe Eesti originaalsema kirjutaja. Pagana Maniakk ;)
|
