Algernon
Arvustused jutule «Pan Grpowski jõulud» (Indrek Hargla)
[ Jutt | Jutulabor: detsember 1999 | Uued arvustused ]

12.12.2003 10:43:09 kätlin

väga hea töö kirjutab palju juttu.

07.01.2000 20:40:44 Kalevipoeg

Yks paremaid Algernonis ilmunud Hargla teoseid ja seni Grpowski-sarja parim lugu. Kui veidi norida, siis paar trykiviga vahepeal olid teineteise otsa kuhjunud - nagu oleks autor sellest kohast teksti redigeerides pilgul yle libiseda lasknud. Veidike on aga poola keele kasutamisega tekstis ebaj„ärjekindlust. Yhes lauses on koos nii Warszawa kui ka Sileesia. Ah jah, kui nälg näpistab, siis ei tasu seda lugu lugeda. Poola toitude kirjeldused teevad olukorra vaid hullemaks.

05.01.2000 03:30:35 Märt Laur

Pan Hargla teeb vist nalja. Pan ei ole kõik see aeg tegelikult mitte Kopenhaagenis, vaid hoopis Rzcespospolita Polskas oma päevi õhtusse veeretanud.

Lugeda: oivaline!:-)

04.01.2000 11:12:56 Silver Sära

Ei saa salata, et lugu meeldis (kuigi tahaks öelda, et ei meeldinud: Indrek Hargla näib olevat autor, keda ulmehuviliste seas ei peeta heaks tooniks kritiseerida. Kallase ja Sulbi suhe Harglasse näib olevat lausa religioosne - uskliku suhe Jumalasse. Vaid Jumalal ei ole ju puudusi. Just seetõttu tahakski midagi vastalist ütelda. Ent "Pan Grpowski jõulud" on vist tõesti vale koht norimiseks). Et juhtun olema IH isiklik hea tuttav ja olen seetõttu saanud lugeda ka hulgaliselt tema avaldamata jutte, julgen väita, et üks tõeline pärl (kus peategelaseks ei ole mitte Grpowski) on alles tulemas. Ent ka "Jõulud" kisub minu arvates sama taseme ligi. Kui eelnevad arvustajad kiidavad head kodutööd, siis võin saladuskatte all öelda, et mongolite vallutuste vastu on Harglal huvi juba varasemast ajast ja mitte seoses kirjandusliku tegevusega. Ent poolakeelne tekst oli ka mulle üllatuseks (ühes avaldamata jutus saame näha prantsuse keelt). Võiks muidugi kontrollida, ega Indrek ei blufi ja kas see on ikka grammatiliselt õige. Kas on õige öelda, et "Jõulud" on lühiromaan? BAAS-is liigitatakse ka "Gondvana lapsed" lühiromaaniks. Ma tean, et pikkus ei ole romaani ainuke kvalifitseeriv tunnus, aga ta on siiski üks tunnustest. Hübriididele on vist üldse raske ühest liiginimetust anda. Grpowski. Kui kaua võib see mees esineda juttude kangelasena? Kui Sherlock Holmes võiks tegutseda praktiliselt igavesti (kuna pole ette näha, et kuritegevus kunagi kaoks), siis eksortsistile on ilmselt üha raskem usutavat tööd kätte anda. Ei koosne ju maailm ainult kurjadest vaimudest ja nende väljaajamisest. Mind hakkab juba vaikselt tüütama. On siiski hea, et eksortsistlik suund Eesti ulmes on tekkinud. Muide, ainuke mulle meenuv eesti keelne eksortsistmi käsitlev raamat, Jaroslaw Ivaszkieviczi "Inglite Johanna" (Loomingu Raamatukogu), on kirjutet Poola autori poolt ja ka tegevus toimub Poolas. Aga Hargla, niipalju kui mina tema vereliini tean, ei ole poolakas.

03.01.2000 04:07:45 Jüri Kallas

Isiklikult pean seda teksti seniilmunud Indrek Hargla lugudest üheks parimaks (kolme parima hulka kuulub ta kindlasti).

Jah, kindlasti võiks siin üht-teist siluda, pisut tuleks ehk kärpida kah... aga õige pisut!

Kuna teksti enda kallal eriti norimiseks põhjust ei näe, siis virisen hoopis teiste arvustajate kallal... põhiliselt siiski neiu Katariina kallal. Et miks peaks iga õuduslugu kohe mingite verekoskede ja globaalsete kataklüsmidega lõppema... IMHO on selline sordiini all olev õudus hulga löövam, sest justkui midagi erilist polnud, aga jääb kuhugi ajudesse kruvima, ja muudkui kruvib...

IMHO oli lõpp iseäranis võigas, pean silmas neid viimaseid peatükke, kus Kurja olemus oli juba selge ning ikkagi polnud pääsu, sest on olemas ka tavaline riigistatud kuri (mis sageli üsna nõmedad, kuid siiski letaalsed vormid võtab)...

Võrratu lühiromaan!

29.12.1999 13:29:00 Katariina

Väga giga. Esteks mõnus lugeda, nagu tegelikult kõiki teisigi Hargla jutte, teiseks põnev, ja kolmandaks, nagu varemgi mainitud, homework bloody well done. Myts maha, väga ehe õhkkond tehtud igatahes. Hakka või kirjutaja poola päritolu kahtlustama. Ja neljandaks ning viiendaks annab igasugune slaavia õudukile kõvasti vyrtsi juurde, palju enam kui misiganes klassikaliselt tarbitav viktoriaania, ja teeb asja veel viis korda mõnusamaks. Samas võib öelda, et kogu seda syngusepotentsiaali, mida slaavia võimaldaks, ei saanud mitte täiel määral ära kasutatud. (Tuletab siinkohal stiilinäitena hea sõnaga Gogoli jutte meelde näiteks, alates Viist ja lõpetades ta lyhemate õudukitega.)Kohati lihtsalt tekkis tunne, et dramaatiline setting võimaldanuks horrokavinti veelgi maalilisemaks keerata.

Ohtralt oli ka tegevuses nö. avamata potentsiaali - kaik need mongolid ja kõrbes surnd shamaanid ja nii edasi. Kyllap siis järgmiste juttude tarbeks lahti jäetud otsad? Point aga selles, et kui pool juttu kirjeldatakse raskekahurväge (kaik need 40 vaimu väravad ja mongolid ja yrgkurjus jne), siis lõpus õhupyssiga tehtud pauk (nuh, see surilinavärk) ei mõju mitte lahendusena, sest lugedes hakkad paratamatult ootama, et nii hoolega kirjeldatud raskekahurid enne loo lõppu ka pauku teevad. Ning kui see ära jääb, om kahju. Yhesõnaga - käsitleda seda juttu nagu sissejuhatust MILLELEGI SUURELE, on väga tore, loota on, et asi saab väärilise lõpu.

Surilina oli muidugi päris ehe. Ja luupainaja samuti. Antikvariaadist ja postiljonist rääkimata. Mõnus oli tabada slaavipäraseid väljendeid inimeste jutus ja ... yhesõnaga - ohtralt häid asju oli. Eriti võluv oli muidugi põhjendus mongolite sõjakäigu poolelijätmisele - just see ongi see, mis paneb mind suure huviga järgmist juttu ootama.

29.12.1999 00:24:22 Torukübarik

hargla oleks võinud kaks lugu teha. ühe Algernonile, kus tuua välja kandev idee, ja teise Maalehele, pealkirjaga "jõulud Poolas, kus selgitada poola jõlukulinaaria imesid. isiklikult ei jõudnud kudagi poolepäälegi.

28.12.1999 00:18:16 Kristjan Sander

Siin ta on... Stiilis "Hõbeuisud" või "Uru kummalised seiklused"... Ümbruse kujutamisele on läinud tohutult rohkem energiat, kui jutule endale. Jutt ise on aga lahjem isegi teistest Grpowski lugudest, kujutades endast lihtsat puzzlet. Mees tuleb kohale, saab teadlikuks seletamatust nähtusest, nähtuse silmatorkavaim iseloomujoon on tema perioodilisus. Pärast pikka katset lugeja segadusse ajada toimub "Heureka!" ja lahendus osutub triviaalselt lihtsaks, nagu sellistel juhtudel ikka. Keskpärase krimka skeem.

Enim meeldis mulle sellest jutust Julgeolekuga seotud liin, mis on aga tegelikult marginaalne.

27.12.1999 02:48:34 Must Kass

Väga hea.
Väga kogenud toimetaja suudaks ehk veel tiba kohendada... Eeltöö väärib esiletõstmist, see kohalik koloriit ja jõuluõhtu kaksteist rooga! Lugu ise muidugi ka. Kui üldse miski pisut venitatuna tundus, siis eksortsisti ja preestri vestlus - et sarnase haridusega mehed ja triviaalsusi pole vaja meenutada. Nojah, aga lugeja ei pruugi ju sama haritud olla...

Avaleht | Arhiiv | Autorid
© Eesti Ulmeühing 1998-2003

W3-mSQL 2.0.11 by Hughes Technologies