17.09.2000 15:41:19

maks hull

...kui ma kuulan miskit ansamblit esitamas vähem vai rohkem populaarset pala, siis minu õnneks või õnnetuseks jätan ma loo sõnad tähelepanuta, kuulates muusikat ennast ja hinnates loo poolt tekitatud emotsiooni,lugedes miskit juttu on umbes sama lugu, kui tajud sõnade taga tundeid, mis sulle meelepärased, siis jutt meeldib, kui mitte, siis olid kirjutaja mõtted erinevad...selle loo alatoon mulle meeldis,vähemalt see, mis mina sealt välja lugesin...

18.01.2000 23:26:13

Jüri Kallas

Vastupidiselt ootustele oli jutt hea... minuarust on see ainuke Karen Orlau käesoleval aastal ilmunud jutt, mis järjekordsel Stalkeri-küsitlusel kaasa võib rääkida.

Tõtt-öelda ei leia ma jutust miskit rohelist; müüti ja mõtet aga küll -- ning see mõte, mis mul juttu lugedes tekkis, viis minu mõtted uitama autori isikule... aga sellest kirjutan kunagi (vastava meeleolu olemasolu korral) autorile endale...

17.01.2000 16:35:13

Kalevipoeg

Ilus. Täis tundmatust. Pilt ehk jah, aga kas on rohkemat siis vaja? Rohelust saab ju mitut moodi reklaamida, ka sedasi, nagu Orlau. Oraakliga on sarnasus ju olemas, aga ka see oli hea lugu. Miks mitte siis sarnase atmosfääriga jätkata? Aga Ilmar Malini nimi meenus alles arvustuste lugemisel. Enne seda oli silme ees vaid Malini asula Ukrainas. Sealsed metsad tulid silme ette ja tekkisid väga imelikud luulud... Vaevalt, et Karen selle siiski oma Ukraina-reisi järelkajaks kirjutas. Muidu poleks olnud seal ju tegelane nimega Paan, mis otsemaid antiigile vihjamas.

15.01.2000 14:20:44

Taivo Rist

Ma olen Torukübarikuga põhilises nõus. Ja Anneliga ka. Tegemist on liigse ilutsemisega, isegi moraliseerimisega, mistõttu minust läks see jutt mööda.

31.12.1999 15:40:08

Anneli Palo

Miskipärast jättis mind roheline fantasy seekord külmaks. Ometi on lugu hea, sest idee tuli välja. Minu arvates see lugu polegi metsast ega metsavaimust otseselt, vaid millestki, mida meist paljud eluteel kogevad. Kas ka üle saavad.... Ei tahtnud tegelikult seda mötet nii otseselt lahti kirjutada, aga vaadates, kuidas köik arvustused hoopis teisele poolusele kontsentreeruvad, tundus oluline.

31.12.1999 01:45:38

Torukybarik

See pole lugu, pilt hoopis. Prindi välja ja värvi ära. Pole süzheed, pole ideed, aga ilus on. Pisar juba tilgub klavituurile- või on see hoopis tatt, mis ammuli suust välja voolab.

27.12.1999 00:06:18

Mart Raudsaar

Mulle meenus kodumaiste saimonkaarfunkelite laul "Sel künkal algas imeline aas".

...me tundsime, kuis mullast võrsus rohi/ ja kuulsime, kuis puude süda lõi...

Mõned väidavad, et puudel ei olelgi südant. Julgen kahelda, ning kes Malini looga ühele poole on jõudnud, peaks olema vastupidises üsna veendunud.

Müüti on siin nii mis müriseb.

26.12.1999 00:24:16

Must Kass

Ei, ega jutul viga ole - müütiloov alge jääb küll pisut napiks. Ainult et kuna kohe meenus Malin Jaan Ilmari poeg, siis tekkisid veidrad assotsiatsioonid. Eriti mis sabasse puutus.

25.12.1999 02:31:22

Avo Nappo

Mmm.. mõnus. Tõeliselt mõnus laast. Orlau varasemat loomingust sarnaneb feelingu poolest ilmselt kõige rohkem "Oraaklile". Olles viimasest imo märkimisväärselt parem. Maitse mis sellest loost meeltesse jäi oli täiesti võrreldav vanameister Tolkieni "Lehest ja puust" tekkinuga. Hea tahtmise korral on võimalik sellele loole isegi Edgar Valteri illustratsioone juurde kujutleda.. ;) Järjekordne näide sellest, et ka neoonrohelist fantasyt saab kuradima hästi teha.