[ Jutt |
Jutulabor: detsember 1999 |
Uued arvustused ]
Torukübarik ärgu muretsegu: võib-olla tulnukad suudavad sellise jumpstüki toota kui mitte iga küla, siis vähemalt iga maakonna jaoks.
Aga Kristjaniga olen nõus.
Liiga läbipaistev oli. See, et l6puks
laev hävitatakse oli juba viimasel
kolmandikul selge. Natuke kahtlane
muidugi, et 200 reisijat pluss 18 meeskonnaliiget ja ainult yks(!) pa"a"stekapsel. "Self-destruct button" ja puust-ja-punaseks tegutsemisjuhis kinnise ymbrikus just selliste situatsioonide puhuks peaks
yhes korralikus kosmoselaevas kah olemas olema.
Tundub, et tekst tuleks arvata üle-keskmise "Algernoni" taseme. Mu sellist kiitvat hinnangut võimendab asjaolu, et üldiselt loen vastumeelsusega kauges tulevikus, kosmoses vms hardcore-ulme maailma viidud lugusid.
Lõpplahenduse, eriti viimased lõigud oleks ise veidi lühemalt ja tabavamalt kirjutanud.
29.12.1999 00:49:26 |
Torukübrik |
Mitte ei saa pihta, kuda ´lollid paharetid maa vallutamist ette kujutasid. kui mingit jumpstükki katsuks sekundis nägu, isegi siis kuluks maakera praeguse rahvaarvu juures 158 ja pool aastat (5000000000/31536000s). nii kiiret lahingutaktikat Torukübariku pea ess võtt.
Puudused on eelarvustajal välja toodud. Märgiks siis ära, mis mu arust positiivne oli. Eelkôige idee - metamorfoos tundub mulle küll vähemkulunum kui tapjaviirused, relvad, keha otsesed ülevôtmised jmt. anastamismeetodid. Lôpu kallal norida on seepärast raske, et ükskôik, mida laeva meeskond ka teinud poleks, kas jätnud logiraamatu kuhugi kapslisse, saatnud teated vôi mis iganes, oleks see ikkagi paljukordselt läbikirjutatud lahendus olnud. Nii et sama hästi vôisid nad ka lihtsalt kaduda.
Ei meeldi mulle need lood, kus vastutavaid isikuid idiootidena kujutatakse. Kui juba tükk aega oli viirusest juttu olnud, oli kapteni ja eriti doktori poolt talumatu lihtsameelsus näperdada kõike, mis neile ette söödeti. Ka pole loo lõpp psühholoogiliselt usutav -- valdav osa enesetapjatest jätab kirja maha ning ma mingil juhul ei usu, et meeskond ei raporteerinud Maale oma otsusest. Tegelikult polnud see isegi nende õigud, vaid kohustus, Maa teadmatussejätmine oli inimkonna huvide reetmine -- nendesamade huvide, mille nimel nad suitsiidi sooritasid.
Peale selle ei hiilga jutt ei köitva stiili ega rikka sõnavara poolest.
|