|
[ Jutt |
Jutulabor: detsember 1999 |
Uued arvustused ]
Praegusel kujul erilise väärtuseta. Kuid seda võiks käsitleda mõne jutustuse ideena (armastajapaar pigem kõrval- kui peategelastena). Midagi Per Wahlöö "31. korruse huku" sarnast tuleks.
| 29.12.1999 01:36:49 |
Torukübarik |
vabandage väga, aga kas viide virt-real-ile teeb tänapäeval kohe vinge s-f loo. sellest 'võtame läptopi ja armastame' jandist hakkab juba pohmell tulema. Ei, kustutage see kõhulahtisus samakiirelt, kui te minu lugejakirju maha tõmbate. toruküb.
Baari nime suhtes minul vähemalt on kindel arvamus -- sarnanes see pime ruum ju veealuse hukkunud laeva sisemusega, sinakalt kumavad ekraanid täidavad siin illuminaatorite osa. Muidugi, jah, nii sügaval, kui "Titanic" lamab, ei tohiks eriti valgust olla...
Lugu ise aga tänapäeval mingi ulme ei ole ja muidu kah nõrgavõitu.
Baari nimi võis lihtsalt lugeja petmiseks olla. Et lugeja alateadlikult õnnetut lõppu ootaks, mida aga ei tulegi.
Aga ulme ta nüüd varsti enam pole jah, selles on Annelil õigus. Olen ka juba kõrvalt näinud, kuidas näiteks OK jutuka inimesed saavad kokku, ütlevad teineteisele tere, istuvad siis ühes toas arvutite taha ja hakkavad läbi interneti suhtlema.
Mis pseudonüümi puutub, siis ega ta suurem asi pole minugi meelest. Aga võin autorit lohutada, et näiteks Maniakkide Tänav ei ole ka parem mitte. No tahaks ikka inimeste kirjutatud jutte lugeda, aga Eesti inimestel on kombeks, et on perekonna- ja eesnimi olemas. Korralikul pseudonüümil võiks ka siis olla. Väga naljakas oli lugeda siitsamast autorite loetelust autorit: Tänav, Maniakkide.
| 21.12.1999 18:12:36 |
Katariina |
Tjah, see baari nimi jäi mullegi silma. Kui väga tahta pead vaevata, võib ju mõttega mängida - et kas ei peitu baari nimes kirjutaja hinnang sellisele suhtlusviisile a la et kas naturaalsest suhtlemismeetodist niivõrd kaugenenud seltskond ei istu endalegi märkamatult põhjaminevas laevas, aga... nuh, igaljuhul oli see seos parasjagu otsitud. Mingi apokalyptilise lisaemotsiooni tekitab nimi kyll, nii, et minu poolest võib ta selline ollagi. Äkitsi oligi meelega?
Muidu - laast jah, aga mõnus laast. Cat'i lood on aga kõvasti paremad kui ta pseudonyym - viimane muidugi maitse asi, aga cättlikkus on midagi ysna fantaasiavaeselt stereotyypilist, paratamatult tekib lugema asudes kerge eelarvamus. Mis aga peagi hajub, sest lugeda on huvitav. Ja ladus.
Inimestevahelised suhted ilmselt on ja jäävad olema piisavalt paeluv teema, et praktiliselt ainult neile yles ehitatud, kerge ulmelisusega vyrtsitatud juttu oleks huvitav lugeda. Tegelikult ei peakski yllitist jutuks nimetama, tegemist on pigem kiftilt maalitud nö. liikumise pealt pyytud pildiga: liikumise algus on veel näha, liikumise käik on näha, värvid, emotsioon, hoog igati olemas, aga lõpp-punkti silm ei haara - ja pole vajagi. Pigem tasub tähele panna, kui hästi kirjeldatav objekt on kaadrisse saadud.
Yhesõnaga jah, et hea laast oli ;) Nagu kuntzfoto.
Väga hea lugu! Kuivõrd nüüd ulme küll enam ...
See jutt jäi veidi hüplevaks laastuks ning üllatusmoment polnud märkimisväärne.
Miks just "Titanic"?
Võib-olla mõttetu küsimus minust, peale samanimelist filmi on sel nimel võimas kõrvaltähendus kõigi olemasolevate ja tulevaste generatsioonide jaoks.
|
