[ Jutt |
Jutulabor: detsember 1999 |
Uued arvustused ]
23.01.2000 22:38:38 |
Tarts |
Ausalt öelda, ega eriti iriseda ei tahakski. Ainus kysimus on see, et kuidas alguses mainit kaevandusasulast Kuukannel yhtäkki Kastepisar sai?
Mõnikord teised kiruvad, et pealkiri ütleb palju ära, aga mina saan alles viimase lausega aru, mis toimus. Seekord oli vastupidi; paari leheküljega oli mul asi üldiselt klaar. Aga et nii rängalt pannakse, seda ma ei oodanud. Tubli!
Väideti, et kaevandustes on metalle lagundav anomaalia (happelised gaasid?), mistõttu hõljukid ei julge peatuda kauemaks kui 10 minutiks. Kuidas toimetatakse maaki minema? Kaevandus toodab ju tonnide viisi, seda ei saa kümne minutiga lennukisse laadida. Torujuhtmega? Veider.
Oletame, et ajaleht tahab kirjutada reportaaz^i "Tavalise kaevuri elu Memphisel". Ta lepib ühe kaevuriga kokku, saadab selle Memphisele... ja see kaob. Ja nii mitu korda. Ajaleht ja/või politsei hakkab asja uurima... Kaevandustel peab olema väga põhjalik tegevuskava niisuguste asjade vältimiseks ("pole pileteid" politseile eriti ei mõju). Võidakse lavastada surm ekstreemspordi tagajärjel, ent kui 4-5 juhuslikku kaevurit kõik esimese paari kuuga surevad, on ka see kuurordi maine pihta tugev löök. Kui mina oleksin kirjutanud Memphisest, siis just sedapidi. Juba Lincoln ütles: "Kõiki saab petta mõnda aega ja mõnda saab petta kogu aeg, aga ei ole võimalik petta kõiki kogu aeg".
29.12.1999 01:25:15 |
Torukübarik |
Sorri, nimi kadus eelmisele panna
suht mõistlik sulevirvendus. Ainke ädä, et ulme põhitõed ähmastuvad nigu neitsi vastupunnimised enne pulmaööd. miks peaks tegevus toimuma kusagi ultra-mega kaugel või tulevikus. saapaga saab ribisid ragistada ka praegu, siin, ja kohe, nii et sci-fi temaatika ei vea välja. Põle nigu asja, mis asja ulmega seoks. Orwell oli isake niigi, ärme hakka vanaisa üle trakaatima.
Natuke kahtlane on see, miks neil teistel maailmadel ei saanud robotite ja automaatikaga kaevandusi rajada -- väheusutav, et mainitud elektroonikat segiajav anomaalia väga levinud oleks. Ja samuti raske usutav, et kohas, kus inimelu NII vähe maksis, aega hakatakse raiskama haigla rajamisele või vigastatute ravimisele. Toorest kasumiloogikast lähtudes on see ju isegi vähem rentaabel, kui põgenemakippunud isikute hukkamine -- selge peaks olema, et uut põgenemist sellises kohas nad kindlasti üritama ei hakkaks.
Aga muidu polnud üldsegi halb tükk, kuigi vangilaagrielu oskab Solzhenitsõn paremini kirjeldada.
Hästi kirjutatud lugu, täiesti võrreldav mõnedes jutukogumikes ilmunutega. Lõpplahendus hakkas tõesti juba esimese mehe planeedilt lahkumise ajal läbi kumama, kuid ma ei ütleks, et jutt sellest palju kaotas. Variatsioone pettekujutluste teemale "elamine peab saama vääriliselt tasutud" on palju kirjutatud ning siinne lugu ei tulnud kellelegi moraali kaela määrima.
Minu arvates harmoneerub see lugu omal moel hästi Belialsi "Pika tee algusega".
22.12.1999 04:08:24 |
Must Kass |
Pisut nagu pikavôitu vôi igavavôitu. Tore jah, et Ühismaailma täiendatakse, aga miskipärast hakkas lôpplahendus (püänt!) üsna pea läbi kumama. No et idee ei kandnud nagu nii pikka juttu ära. Eelkirjutajale vastuseks: Eestis on väga vähe neid, kes ainult kirjutamisest ära suudaksid elada. Kross, Remsu...
Et ikka ausalt on Eesti autor või?
Isand Harglat on siin palju kiidetud (olen ise ka kiitnud), nüüd ütleksin, et isand Bailey ei ole sugugi halvem kirjanik.
Antud loos midagi arvutsada ei tahakski. Norida pole millegi kallal. Idee tundub originaalne olevat ja hästi lahti kirjutatud ning välja peetud. Sissejuhatus, stoori ja püänt kõik olemas. Huvitav, kas see mees kirjutamisega elatist teenibki?
Ilmselgelt on "Algernoni" tase selle lühijutustusega? teinud järjekordselt märkimisväärse kvalitatiivse hüppe...
|