Algernon
Arvustused jutule «Pika tee algus» (Veiko Belials)
[ Jutt | Jutulabor: detsember 1999 | Uued arvustused ]

17.01.2001 10:54:11 axu

Belials on üks mu lemmikkirjanikest. See lugu on täitsa lahe, kuid siiski pole ma näinud midagi, mis oleks ületanud Ashinari kroonikaid. Eriti hea on sealne lugu Martenist ja... ei mäleta nime, igatahes tema kaksikvennast. Vaat see oli tõeline tase. Belials on tegija.

24.01.2000 17:02:57 Taivo Rist

Minus hakkas see lugu helisema. Suurepäraseid lugusid on Belialsil viimasel ajal kõvasti tulnud. See oli ju tõesti veel parem kui "Õnnekosk" ise.

09.01.2000 13:17:15 ahti+

omamata etrekujutus

23.12.1999 19:38:59 Kalevipoeg

Meeldiv üllatus Belialsilt. Seda, et tegemist on Õnnekosega seotud looga, oli tunda juba alguses, kuid et see järg ka algse loo ületab, seda poleks osanud oodata. Parim Belials see just ei ole, aga üks paremaid kindlasti.

21.12.1999 10:31:21 Mart Raudsaar

See lugu ei hakanud minus helisema, ent märkus on üdini subjektiivne. Põhjuseks võib olla maailma loomise erinev käsitlus :-)Iseenesest olen nende vastu seda tolerantsem, mida veenvamalt nad kõlavad. Aga antud müüt mind ei veennud.

Objektiivselt võttes on jutt üks igatpidi ladusalt kirjutatud jutt.

18.12.1999 13:49:16 Kristjan Sander

Tõepoolest parim Belials, mida seni olen lugenud.

Sellegipoolest pole tekst vaba puudustest, neist peamine on ikka see va stamplikkus. Selle mõistmiseks piisab kasvõi esimese lõigu lugemisest... Ka lõpp jätab kõvasti soovida, lugu laheneb lihtsalt magedalt. Üldinimlikele probleemidele lahenduse otsimine inimkonnast väljaspoolt on asi, mis mulle alati on vastu hakanud, seda nii "Linna ja tähtede" kui ka "Pika tee alguse" puhul. "Ajastu ahistavates asjadest" tasuks õppida, kuidas "vaimse narkootikumi" teemat käsitleda, iga nähtuse puhul kõigepealt välisvaenlase otsimine jätab mulje, et autor ei suuda endaloodud süsteemi sisse elada ning selle kõiki võimalusi ära kasutada -- sisemise konflikti tekkeks on võimalus IMHO ALATI olemas, seda välistav ühiskond on abs. ebareaalne. Korianderit ainult mainiti, see paik oleks väärinud pikemat käsitlust, et loo põhiidee kontrastsemalt esile tuua.

Orbitaal on orbiidil asuv pirakas kunstlik kaaslane, vaata näiteks "Consider Phlebas".

18.12.1999 04:21:31 Must Kass

Ei ole just Belialsi loomingu austaja - imho on seni tegemist olnud môttetute muinasjuttudega ja väga tuntud motiivide järjekordse läbikirjutamisega. Nii et see lugu üllatas meeldivalt. Esimest korda on Belials pöördunud inimlike probleemide poole ja see on kahtlemata kiiduväärt. Jääb mulje, et isand Hargla mitte ainult et kirjutab ise hästi, vaid inspireerib ka teisi paremini kirjutama. Eks kerget sekundaarse inspiratsiooni maiku ole tunda (ja mitte "Õnnekose" tsitaatides), kuid Belialsi esimene samm tôsiseltvôetava kirjanduse poole on igal juhul tervitatav.

17.12.1999 13:56:45 Anneli Palo

Päris hea lugu, mille ulmelisus on minu jaoks küll teisejärguline. Idee on olulisem, kuigi "point" mõjus natuke psühholoogiateadmistest tulenevana, liiga otse väljaöelduna. Siiski mitte liiga palju - ega kõik pole professionaalse kretinismi all kannatajad :-). Tahaks küll, et keegi keemik või füüsik sõna võtaks, sest minu teada on orbitaalid aatomeis ja seostuvad mul kuidagi elektronide energianivoode ja muude taoliste värkidega, planeetidel ning kaaslastel on ikka orbiit. Või ma eksin?

Avaleht | Arhiiv | Autorid
© Eesti Ulmeühing 1998-2003

W3-mSQL 2.0.11 by Hughes Technologies