Algernon
Arvustused jutule «Kindlustus» (ML)
[ Jutt | Jutulabor: november 1998 | Uued arvustused ]

13.08.1999 23:56:17 Wõrokas

Tjah... Sihuke keskmine ajakirjalugu. Pole alati vaja elufilossofiat juttu lahti kirjutada, kuid kui autoril paistavad olema vaid kirjeldused (üsna head) ja puudub jutu olemus, midagi head selelst ei saa.

09.03.1999 18:45:53 Siim Sõber

Algus tõesti super.. mingid kuul pesitsevad kaagid ajavad täiesti suveräänselt enesealalhoiu instinkti pealt raha kokku - 5+ idee eest.

Mis selle ideega peale hakati on jah paraku teine teema. Autor pidanuks ka alla-keskmise ajupotentsiaaliga isikutele oma kasiinostseeni vajalikkust põhjendama.
Mina näiteks ei saanud sugugi pihta :-)

05.03.1999 22:22:34 Jüri Kallas

Juttu ennast ei ole, aga isegi see mida ei ole ... isegi see meeldis...?

Meeldib autori suur julgus ja talun ära autori mitte nii suure oskuse kasutada ulmekirjanduse kuninglikku arsenali... jah oleks kõige selle butafooria peale ka jutt kerkinud... juttu aga ei ole on vaid visandi riismed...

Samas ma loodan, et Märt Laurist saab aja jooksul asja... märgid näitavad, et lootusetu juhtum ta pole...

13.12.1998 17:09:59 Markus Kasak

Mõtle või lugu ise ümber. Algus on tõesti paljutõotav ja päris lõpu kaadrid pakuvad kujutlusvõimele ilusat pilti, aga keskmine osa on lihtsalt võimatu. Isikud on kuidagi väga kahvatud ja skemaatilised - ebausutavad. Muidu oleks täiesti pahane, et juttu lugesin, aga A. C. Clarke mastaapsusega lõpumats oli siiski päris tore.

03.12.1998 14:01:10 Raul Sulbi

Just. Algus lubab paljut. Aga tulemata see jääb. See alguse vastasseis - sõdivad osapooled, «Kindlustaja» ja see orbitaallinna pagenud kõikse suuremate tõbraste bande - annab ju üsna kenad võimalused pingelise ja rohkete käänakutega süzhee tarvis, aga miskipärast arvas autor teisiti. Jamaks läks selle koha pealt, kus teadlaste-pättide pealik otsustab, et ohtu pole ja umbes et lähme nüüd kõik mängupõrgusse. Äärmiselt ebausutav otsus ühe pealiku ja teadlase kohta! Ja edasi läheb totaalseks soodaks! Mingi tüübi gämbleri-pihtimus, võit, kaotus, suurem võit, veel suurem võit, jälle kaotus, siis võit... Ja siis see täiesti ettearvatav lõpp. Veidi efektne ju see lõpplahendus visuaalselt oleks, et hullunud tüüp sätendavas mängupõrgus ja Emake Maa purunumas, aga kokkuvõttes ikka nõrk!

Oleks alguse põhjal midagi enamat oodanud. Autor julgeb erinevaid ulmevõtteid käsitleda ja butafooriatki on küllalt, aga miskit nagu napib. Samuti on kirjeldusedki kuskil hea ja mitte nii hea vahel... Vaja veel harjutada!

02.12.1998 16:27:06 Indrek Hargla

Vaeva on nähtud aga no ei ole midagi erilist. "Kimalased" on palju etem. Jutu algus on, ütleksin paljulubav, pinge tõusev, tekib huvi...kuid siis vajub see lõpp ära.

Avaleht | Arhiiv | Autorid
© Eesti Ulmeühing 1998-2003

W3-mSQL 2.0.11 by Hughes Technologies