|
[ Jutt |
Jutulabor: november 1998 |
Uued arvustused ]
Korralikult kirjutatud igav jutt.
Hmm... Elektrishokiga? Ebaloogiline lahend
meditsiinit88tajate poole pealt. Ja muide
pole ka minu m2letamist m88da samas stiilis lugusid sugugi
v2he. Veidi palju mu meelest...
Ilmselt mõistab seda juttu ainult inimene, kes on ise midagi sarnast läbi elanud ja une reaalsusega tuttav. Ma imestan, et neid nii vähe on..
Kirjeldused on igatahes väga tõetruud, niipalju kui see une puhul võimalik on. Mulle just meeldiski see, et oli suudetud selle reaalsuse sõnadega edasi anda midagi, mille jaoks tegelikult sõnu ei ole.
Mul on vist vedanud - tean peaaegu alati kui und näen, et see on uni ja tean ka kindlat vahendit kuidas ärgata, kui asi peaks kontrolli alt väljuma. Kuid siiski mõned üksikud korrad....
| 29.03.1999 15:08:17 |
Lev Goldstein |
Vastan Jüri Kallase küsimusele (kui selliseid jutte palju saab, siis milleks üldse?): aga selleks, et "Kimalased" on tekst, mis vähemalt siinkirjutajat "raputas". Mitte küll üdini välja, aga siiski. Küllap on minusuguseid teisigi, ehkki eelmised "retsensionetid" seda päris ei kinnita. Mida rohkem on selliseid jutte, seda rohkem "rappumist". Horror-jutul ei peagi olema "haaret", ei tohigi olla. Pikk lugu. mis sisaldab arvukalt sündmusi, devalveerib iga sündmust mõnevõrra. Ei ole võimalik, et pikas tekstis on palju kulminatsioone, kõik sellised "kulminatsioonid" tuimestavad lugejat ja lugeja ei ole iga järgmise suhtes enam nii vastuvõtlik (füsioloogilise aspektiga paralleele tõmmates - ka iga järgmine orgasm lühikese aja vältel on nõrgem). Seega, hr. Laur, ärge uskuge kõike, mida eelpool arvustajad on öelnud. Tahaksin olla ise selle jutu kirjutanud.
Korralikult tehtud, midagi pole öelda. Seda eriti teostuse poole pealt.
Natuke häirib see, et kirjeldatud on väga toredasti KUIDAS asjad läksid ja MIS juhtus, aga... MIKS??? Põhjused on täielikult lugejale välja mõelda jäetud. Tunnistan järjekordselt oma küündimatust, aga ega ei tulnud küll midagi tarka pähe.
Üldiselt pole sellele jutule miskit ette heita – tüüpiline algaja autori lugu. Kui selliseid jutte aga palju saab, siis tekib mul küsimus, et milleks?
Üks etteheide siiski oleks. Miks peab peategelase nimi Mike olema? Tegevus toimus ju Eestis. Või polnud see nii? IMHO on peategelase nimi totakas, mind häälestas see alguses kohe mingi jandi peale!
Ühinen Kristjani arvamusega. Olukord on mulle suht tuttav. Ainult -- miks arstid elektri$okiga peale tulid? Nad ju pidid teadma, et see lõpeb halvasti.
Minu maitse järgi Märt Lauri kirjanduslikult tugevaim jutt. Sarnaseid ideid on vahest liiga palju ekpluateeritud, aga autor suudab mõjuda küllalt veenvana. Minu tagasihoidlik soov oleks lugeda sama tasemega, aga IOR-4 stiilis jutte.
| 05.12.1998 13:42:44 |
TVP & Huvitavad Unenäod |
Jama ja mõtetu võib see jutt tunduda ainult nendele inimestele, kes pole ise midagi sellist läbi elanud... Mina olen ja teistele ei soovita... See on ikka parajalt jube elamus kui näed läbi poolavatud laugude enda ees mingit kurjakuulutavat kuju seismas aga kõigist pingutustest hoolimata ei suuda end liigutada ega ühtki häälitsust kuuldavale tuua... Ja siis ÄRKAD...
Mina lugesin seda juttu (vähmalt esimest poolt) küll meeldiva kõhevustundega kuigi see kimalaste idee tundus kuidagi kontekstiväline ja juurdepoogitud...
Pole paha. Aga tsiteeriks Jürkat, et kui selliseid palju saab, hakkan karjuma. Olid olemas algus, keskkoht ja lõpp, kompositsioonitaju on Märt Lauril vähemalt selle jutu järgi vaadates täiesti olemas.
Kuigi sellise jutukese olemasoluks ma erilist põhjendust ei leia, tuleb jällegi märkida, et kirjeldused olid head! Vahest küll veel mitte Kristjan Sanderi tase, aga suht lähedale küll.
Kuigi see kimalase värk (jutu idee ühesõnaga siis) oli ju täitsa tobe, need unesoleku kirjeldused mulle meeldisid. On elegantsi! Tahaks aga rohkem pikkust, fabulatsiooni, tegelaskujusid.
kahju küll, aga ei môtet ega stiili.
| 02.12.1998 16:18:33 |
Indrek Hargla |
Huvitav, kuid mind pani see lugu natuke juurdlema asja üle või nii. Igaljuhul lugesin ta kaks korda üle. Kirjeldamisoskus on ju päris hea. Kuid päris hea loo jaoks jääb nagu puudu haardest. Ilmselt lihtsalt üks pähehõljunud idee vormistati jutukeseks, mis tegelikult ju suurt millegile ei pretendeeri.Kuid mulle ta sellisena meeldiski.
| 30.11.1998 19:28:54 |
Hando |
Jama.
M. Lauri 27. novembril saadetud juttudest kõige rohkem jutu moodi, mingi nelja annaks ära.
|
