|
[ Jutt |
Jutulabor: november 1999 |
Uued arvustused ]
Vihkan jõule ja hüüan koos sadistpäkapikkudega:"Maha hirmus jõul!"Jõuludest ei tule midagi muud kui halba.Näiteks,kui ma ei eksi,Rootsi kuninganna Kristiina mõtles välja mingi topaka jõulurahu ja pidi pärast troonist loobuma.Paras!Ja ülepea,mõistlikud eestlased võiksid jõulude ajal Venemaale sõita,lähim koht,kus (sel ajal) neid vastikuid pühi ei peeta.See jutt oli tõeline palsam hingele!
Karen Orlau on otsustanud tõestada, et süngete õudukate kõrval pole huumor talle mitte võõras. Jõulueelse ajakirjanumbri jutulisana asi omal kohal.
Terry Pratchett ei sümpatiseeri mulle mitte, see lugu on pisut sarnases stiilis.Süngus, kurbus, lootusetus, need on meie sõbrad ja neist lugedes meeldib mulle olla sünge, kurb lootuseta.Aga eks see ole rohkem minu isiklik probleem. Kõigele lisaks ei meeldi mulle ka jõulud.Järelikult ikkagi teema on päevakohane. Läbi sai loetud, nutma ei hakkand, kui oleks pikem lugu, siis küll vist lõpuni ei loeks,aga võibolla ka loeks ...
Üle hulga aja üks tõeliselt tahe lugemine. Kohe tekib niisugune tunne, et seda oleks juba ammu vaja olnud. Ja see pole ainult minu arvamine, olen ka kõigist oma lastest Terry Pratchetti, Marek Simpsoni, Maniakkide Tänava ja Karen Orlau fännid kasvatanud. Kunagi saab see olema klassika, mida kirjanduse õpik refereerib.
P.S. Meie oleme see "rahvas, kellele see kindlasti meeldib", kui samal teemal pikem jutt kirjutada.
Tehniliselt hästi teostatud pajatus - ei lohise; vaimukas ja lõbus. Lõpp on loo enda sisu poolest üsna sünge aga sedagi antakse edasi kuidagi lõbus-muretul toonil. Humoresk. Paras "Pikrisse" saata. Samas...
Mulle ka jõulud ei meeldi - pole neid kunagi pidanud - enamus minu sugulasi-sõpru samuti - ja ma ei tea tõesti, kust Eestimaale see jõulunduse wärk mõned aastad tagasi kaela sadas. Mulle ei meeldi jõulud ja pean ise usinasti nääre. Selles suhtes kuulume Orlauga nagu ühte parteisse ja mõttekaaslast on ikka hea lugeda.Samas...
Orlau on seni kirjutanud kaks sigahea(tema enda termin) lugu - "Vend Juudas" ja "Hirmu suured silmad". Ja miks ta ei võiks samas stiilis jätkata ja kinnistada firmamärgina endale igaveseks le dame noir l'Estonie tiitel? Loomulikult võib ta kirutada mida iganes soovib. Samas...
Samas, mulle meeldib see, kui Orlau mind hirmutab, mitte naerma ajab!
Orlau jutte mina loen, aga üldiselt ei naudi. Võiks öelda, et me ei ole hingesugulased. See lugu meeldis mulle enam, mitte sellepärast, et ta parem oleks olnud, vaid ta käsitles minule olulisemaid probleeme. Selles maailmas, kus jõuluhullus pööripäevast peale hakkab, mina küll elada ei tahaks.
Ma nüüd vabandan kohe kirjaneitsi ees, aga tuleb tõika tunnistada, et see sadispäkatslikkus on üks ilge nähtus küll...
Ei meeldi mulle Terry Pratchett ja Margo Vaino... nüüd siis asub ka Karen Orlau sellele fekaalidest libedale rajale...
Erinevalt Andrist arvan ma, et enamuse sellest suurest kiidulaulust teenis autor hoopis seetõttu, et suur osa eesti ulmelugejaid ei taba absull õudukaid ning nüüd siis lobedat naljalugu lugedes said kõik aru, et Karen Orlau näol on tegu vinge tegijaga...
Minu meelest on antud jutt autori loomingus niisamasugune ämber nagu oli seda Marek SimPsoni loomes tekst «Maailma parim splätter»... sorry, kirjaneitsit ei reetnud mõõdutunne päris lõplikult!
väääega lahe:)
ühtin andri r. arvamusega - kui orlau
tahab raha teenida, kirjutagu sadistpäkapikkude saaga. Rahvale meeldiks see kindlasti.
Mitte eriti tõsiselt võetav,jõhker.
| 27.11.1999 03:10:22 |
Must Kass |
Tore lugu jah. Lausa kahju hakkab neist... masohhist-päkapikest. Samas, oleks autor rakendanud samasugust detailitäpsust nagu oma mônes teises loos, oleks kôlanud nagu Tänav, Maniakkide...
Et muidu salapäraseid ja pisut süngeid jutte kirjutava autori naljalugu eranditult soosivaid hinnanguid pälvib, sellel on kas üks või teine põhjus.
Põhjus 1. häid naljalugusid on lihtsam kirjutada kui tõsiseid.
Põhjus 2. naljalugu lugedes inimene härdub ning sellises olekus ei ole tema kriitikameel enam adekvaatne.
Pigem viimasele näib vihjavat ka eelpool antud kommentaaride lühidus.
Ja tegelikult on ka põhjus 3. Võimalus, et tõepoolest on hästi kirjutatud hea lugu.
Jälgides Pratchetti ja Adamsi innustavat eeskuju oleks preili Orlaule kirjanduslik tulevik ilmselt kindlustatud. Unusta horror, ja alusta hommepäev 22-osalist saagat sadistpäkapikkude lõputust võitlusest juhmi inimkonnaga. Tegelikult loodan ma, et autor seda soovitust tõsiselt ei võta ... see, mis õnnestus ühes jutus, lämbub peaaegu kindlasti 2 köite alguses. Siiski, tore tõdeda, et autor end mitmel erineval moel väljendama on suuteline.
Sihuke armas kohe. Jupp maad parem kui
esimene. Kui areng samas tempos ja"tkub,
siis kolmas lugu on ilmselt juba "nagu
pa"ris"
| 26.11.1999 15:18:34 |
Tarts |
Peaegu sama pratchettilik kui Pratchett ise ja sellisena mõnus lugemine. Tubli.
Lahe, klassikahõnguline.
Lõbus. Armas. Tubli!
|
