Algernon
Arvustused jutule «Rahuilm» (Kristin Meriniit)
[ Jutt | Jutulabor: november 1999 | Uued arvustused ]

14.01.2001 23:00:47 Wġrokas

Sellel jutul on sihukne viga, et autor on tahnud ühe korraga liiga palju ütelda. Tulemusena sai asi nii kirju, et autor ei ütelnud midagist. Vähemalt lugeja ei saa aru. Filosoofiliseks fantaasiaks jääb asi pisut lamedaks, kuna kirjeldustest suurt kaugemale ei jõuta. Seiklusjutust on asi silmnähtavalt kaugel ja löövat puänti kah pole.

09.12.1999 14:59:01 Indrek Hargla

Nõrk.

Eelarvustajad daamid on kriitilised puudused hästi välja toonud - väga tabavalt ja täpselt.

Miks varjud? Mis kuradi varjud? Millest ma üldse lugesin? Mingi kõverpeegeldamise katse?

Võta 4/5 algust maha. Alusta sünnitamisest. Ärgu rääkigu tegelased rumalusi. Ja ära mingil juhul enne lõppu ütle, et need tegelased on varjud! Siis vast...

08.12.1999 17:58:04 Katariina

Oluliselt lyhemaks peaks tegema eelkõige sissejuhatust - ohtralt on lõppfaasi jaoks ebaolulisi seletusi varjude elu kohta. Samas lõppu võiks kirjutada pikemaks, põhjalikumaks, tegevustiku kallal võiks tööd teha.

Mis tähendab ka seda, et idee varjudemaailmast on iseenesest huvitav. Ainult maailmast aga jutu jaoks ei piisa, peaks olema ka tegevustik ning miski mõistlikku sorti lõpplahendus. Oleks abiks ;)

Kuna antud vormis on tegevuskäik ja lõpp sellised miniatuursed, selgub ka, et ca 2/3 kirjeldusest oli tähendusetu ballast, tundub, et lihtsalt kirjutamislõbu pärast kirja pandudki. Seepärast oli seda ka lahedam lugeda, kui kõike ylejäänut, aga tegevuskäigu suhtes oli see ikkagi ebaoluline info ning see muutis loo mõttetult ebaproportsionaalseks. Ning lõpp langes tõesti koledasti ära.

Teine variant on võtta uus eesmärk - säilitada maailm kui selline, saata see tegevus kuradile ja mõelda sellesse maailma mingi uus lugu välja.

08.12.1999 16:12:29 Taivo Rist

Minul assotsieerub "Rahuilm" Cati "Mänguga", nagu nad oleks sama autori poolt kirjutatud. Ühised on head detailid ja nõrk kontseptsioon.

Ühiskonna kirjelduse polnud viga, autor on sellesse hästi sisse elanud. Poliitika ulmes meeldib mulle. Seadused olid toredad.

Ühes kohas on öeldud, et Neris oli mees. Seda polnuks tegelikult vaja. Las lugeja jääda teadmatusse, kumb ta oli. Pealegi käitus Neris üldiselt naiselikult. Pigem võinuks juba öelda, et ta on leedulane.

"Vahel juhtus, et mõni meesvari tahtis naisvarjuga kokku saada. Sellised lähenemiskatsed olid aga läbikukkumisele määratud /---/. Erandeid oli, aga nii vähe, et need ei olnud märkimisväärsed." See lõik annab aluse järgneva mõistmiseks.

Lõppu võiks nimetada koolikirjandilõpuks: tund sai läbi ja tuleb kiiresti mingi lõpu moodi asi välja mõelda. Pigem võinuks selle hoopis ära jätta, kuigi siis ma tahaksin järge saada.

26.11.1999 10:57:28 Anneli Palo

Pole küll kahjuks eriti kandev jutt. Millegipärast elavad varjud kahes esimeses lõigus müüri taga ja neljandas juba müüri sees???? Loo idee on ka rohkem kui segane. Kole palju kirjeldust varjude matkimisrohkest elust, kusjuures jääb täiesti selgusetuks, mis neid siis üldse koos hoiab. Ning millele viitab see lapsvarju lugu? Võõrandunud ühiskonna lapsevaenulikkusele? Kui see nii oleks, siis ma ei saa aru, miks läheb kõik vanaviisi õnnelikult edasi ja lapski kasvab üles ja pole tal teistmoodi midagi peale selle riieteprobleemi. Mille saatusi mõjutavat aspekti küll kuskil esitletud pole. Nii et ma arvan - loo annaks kirjutada poole lühemaks ja enne oleks vaja endale selgeks teha, mida üldse tahetakse mingi kujundiga öelda.

Avaleht | Arhiiv | Autorid
© Eesti Ulmeühing 1998-2003

W3-mSQL 2.0.11 by Hughes Technologies