05.01.2001 01:30:23

Wõrokas

Eeeee.... kas seda nimetataksegi sümbolismiks?

Igatahes... Minu arvates ei tasu seda lugu targa peaga lugeda. 1/2 liitrit 40-kraadist oleks loo manustamisele ilmselt tublisti abiks...

08.12.1999 15:05:01

Indrek Hargla

Kujuteldav maailm ja selles toimund mäng on mulle tundmata ja teadmata asjad. Sestap ei saand ka paljust aru; palju jättis külmaks. Tõtt-öelda see virtuaalwärk mind eriti ei huvita kah... Aga kirjandus on vist siis, et kui autor kirjutab vaid temale teada-tuntud wärgid lugeja jaoks tajutavaks ja lähedele. Üldiselt olen alates kolmandast lausest Musta Kassi arvustusega täiesti nõus.

Inimsuhted jutus on armastuseiha & mõrvaiha - sinna vahele ei jäägi nagu midagi. Aga peaks jääma... Primitiivne. No ei ole palju selliseid inimesi, kes kohe nuga järele haaravad. Ah, et mäng pani haarama? Tõsi ka või? Miks?

Mingi mõõde on loos siiski sümpaatne: hoolimata, et rohkem on ta selline (andke nüüd värdsõna kasutamise eest andeks) insaideri lugu insaiderile.

Aga võibolla ka autori hoiatus kellelegi?

18.11.1999 13:13:41

tess

ma ei saa aru mida põnevat on leida jutus mis kõige rohkem meenutas mingit suvalist osa mingist suvalisest mehhiko seebiseriaalist(toimub lihtsalt osaliselt virtuaalis)...ning mulle tundub et viited lesbilisusele veel tugevdasid seda muljet...lõpp pani veel viimase punkti-kõik need verised läiked silmades, pihku surutud noad ja kaela lõikuvad klaasikillud

03.11.1999 02:37:45

Jüri Kallas

Vähemasti erineb see lugu Jutulabori tavaproduktsioonist... asi seegi!

IMHO on autori põhipuuduseks see, et ei suudeta lugejale selgeks teha mida öelda tahetakse (kui üldse tahetakse?)... kirjeldusoksus on kenasti olemas (vt. Katzi toodud näiteid!), aga millest ja miks – see on puudu...

Ootaks autorilt uusi tekste: tundeid on, nüüd võiks pisut mõistuse kallal tööd teha (parafraas Jane Austiniga, mitte solvang)...

PS: Näib, et ühele kirjaneitsile on üks vallatu lause lesbilisusest eesti horroris hinge läinud... nunuh!?!

31.10.1999 12:17:47

Taivo Rist

Katariina tõi puudused välja küll. Kuid kui tema lõpetas sealjuures sõnadega "Aga see selleks, muidu see lugu mulle lihtsalt MEELDIS", pean mina selle koha peal kirjutama "Nimetatud põhjustel pean mina lugu väga nõrgaks."

Loomulikult on autor naissoost. Mees ei võtaks endale varjunimeks Cat, vaid hoopis Dog, näiteks L.A.S.S.I.E. või Canis Vedru :-) Aga Katz on jällegi naine :-)

30.10.1999 05:09:54

Must Kass

Katariina on omal malbel moel puudused ju esile toonud, ise ei saa aga paraku öelda, et jutt meeldinud oleks. Mitte et mul seejuures midagi lesbikute vastu oleks. Aga mängureeglid ja inimsuhted olid ikka selgusetud küll - ja see virtuaalse kättemaksu kandumine reaalsusse. Kindlasti oli põnev seda teksti kirjutada, paraku mitte nii põnev lugeda. No et oligi tegemist Meeliskleja ja tema Nägemuse, Fantaseerija ja tema Fantaasia suhte kirjapanekuga, Ettekujutusega, Nagu See Parasjagu Pähe Sattus Tulema. (Ja need suurtähed käisid ikka koledal kombel närvidele.) Mitte kindlakäelise autori tegevusega, kes, endal kindel arusaam loodud maailmast ja osalistest olemas, lugejas selle maailma reegleid kasutades miskeid tundeid esile kutsuda üritaks. Ei ole ju lootusetu katsetus, kuid künnis, mis lubaks teksti kirjanduseks pidada, jäi veel saavutamata.

26.10.1999 18:47:50

Katariina

Tõsiselt hea lugu. Kaasahaarav, tempokas, peategelaste suhted on pagana usutavad ja ehedad - ning ei saa keegi öelda, et need pole intrigeerivad. Julgelt kirjutet igatahes. Törts lesbismi lõpuks kohalikus ulmes isand Jyrka rõõmuks (irw).

Mis mulle iseäranis meeldib - kõik ei ole lõplikult lahti seletatud, seoseid ei serveerita kandikul, vaid nende leidmiseks peab mõttega lugema ning virtuaalsest ja reaalsest elust pärit stseene kõrvutama. Heaks näiteks kasvõi see klaasiklirina ja metallikriipimise kombinatsioon. Näitena kasvõi see, et kordagi ei ole selgesõnaliselt välja öeldud, kes on Viirastus ja kes on Teisik - seda võib aimata, aga mitte 100% kindlusega teada.

Lõpp oli võibolla tõesti vähe nigel - ei väärinud niivõrd head sissejuhatust. Sellest suhtesõlmest oleks võimalik ehk midagi veelgi kreisimat välja imeda. Teiseks ei jõudnud see mulle yldse kohale, milleks oli vaja minna noaga vehkima, kui oli nii pikalt ja põhjalikult vaeva nähtud hyperpsyhholoogilise kättemaksu korraldamisega - nagu seda on täiesti veenvalt kirjeldatud kaks lõiku enne kiviaegsete meetodite käimalaskmist. Selgusetuks jäi, miks see, millal mängija kinda käest võtab, kättemaksuplaani kiffa võib keerata. Antud vormis tundub see otsitud ettekäändena - jääb kahtlus, et kirjutaja ei osanud hetkel midagi targemat ette käänata.

Tegelaste kirjeldamisele oleks võinud ka paar rida raisata, oleks värvikam saanud. Isegi, kui keskkond, kus yritus toimus, jääbki selliseks abstraktseks ja kirjeldamatuks.

Aga see selleks, muidu see lugu mulle lihtsalt MEELDIS. Mõnus lugeda, põnev pealegi.

25.10.1999 18:05:47

OFF

Tsutt nigu liiga laialivalguv. Segane ja hyplik. Paistab, et "vesi on välja auramata".

25.10.1999 14:35:27

Tarts

Ma ei tea miks, aga mulle tundub, et nagu tegelasedki on jutu autor naissoost. Ulme oli siin justkui lihtsalt esimene kättesattunud vahend et inimeste vahelisi suhteid kirjeldada. Täitsa hea lugeda ja viite ei pane ainult sel põhjusel, et mul on tunne, et autor pole mitte oma parimat andunud.