|
[ Jutt |
Jutulabor: oktoober 1999 |
Uued arvustused ]
Antud juttu ei suuda ma kohe kuidagi rahuldavaks hinnata...
Jutus on mitu suurepäraselt kirja pandud pilti (stseeni), aga juttu ennast pole. On vaid mingi konspekt jutust, mille kunagi võiks kirjutada.
Plusspoolelt seda, et ideena on see kõige vingem Kalevipoja jutt, aga seetõttu on ka pettumus kõige suurem.
Ajuti tundubki, et autoril on silme ees olnud paar suurepärast stseeni ning siis on ta püüdnud nendele karamplikult juttu ümber ehitada... aga (IMHO) ei õnnestunud.
Märksõnaks võiks olla folkloorne... mul tulid igatahes lugedes mitmedki eesti rahvajuttude ainetel kirjutatud muinaslood meelde... üsna huvitav idee kirjutada folkloristlikku SF õuduslugu.
Võimalik, et siin ma lihtsalt poogin jutule külge seda, mida ma seal näha tahan ning pole seega karvavõrdki parem eelmisest arvustajast, kes nägi jutus ajarännu kirjeldust!
| 19.10.1999 10:31:32 |
Tarmo |
Huvitav, kui ma lähenen loole austatud kodanik Hargla vaatenurgast, pean temaga nõustuma. Aga pärast lugemist tundus mulle hoopis, et tegemist on väga laheda ja omanäolise science fictioniga. Ma ei tea, kui palju eestlased ajarännu temaatikat kasutanud on, aga Kalevipojal tuli see päris hästi välja. Mõtlen seda, et kui keegi tõesti ootamatult ja segastel asjaoludel tulevikku sattuma peaks, on seal toimuv just sama unenäoline ja mõttetu. Bussis sees ei toimunud ju midagi müstilist, sttanlikku või võimatut. Lihtsalt pilt tulevikust, kus kõik on kalgistunud ja raha võim kasvanud.
Sellest lähtuvalt meeldis mulle ka lõpp. Kartsin lugedes, et tuleb mingi ponnistatud puänt, aga ei. Oli hoopis õnnelik.
Mis puutub kirjutamisstiili, võiks küll veidi norida köitvuse koha pealt, kisub kolme kanti.
Erinevalt eelarvustajatest leian, et selle jutuga om autor võssa pand. Miks? Aga just selle pärast, et esimesed lood andsid lootust ning sellise unenäolise fantasmi asemel oleks võind proovida midagi tõsisemat, loogilisemat, LAHENDUNUMAT. Kas on just õige aeg experimenteerima hakata? :-)
Kiitust vääriks stiil või ütleme, avaldamiseks elementaarne kirjaoskus, kuigi seda latti ei peaks tegelt üldse kriteeriumina kasutama...ilma niikuii poleks mõtet.
Loo ülesehitus - üksik inimene kõledas öös, mõneti äralõigatuna, siis mingi seletamatu fenomon, pisut jube ka - meeleheitlik pääsemine ning edasi lugeja fantaasiale otsustada, et mida siis toimus - on veidi liiga lihtne ja pisut...hmm...leierdatud.
Rõhk kirjeldustel, unenäol - milleks ka seda juttu pean. Lõpp, puänt? Ei tahtnud autor anda, hästi! Aga sinna lõppu sobiks kuskil 3-4 erinevat varianti...et miks siis see kirjapandu kõige parem on? Tähendab, minu jaoks puudus selles oligi, et bussi sisu ja reisjate kirjeldus OLEKS võind loo lõpuga kokku minna. Et praegu nagu poleks bussil jus miskit rolli?
No mina arvan nii, ärge pange pahaks.
Kalevipoeg on minu silmis üks "Algernoni" enim arenenud autoreid. Teine jutt oli jupp maad parem kui esimene ja kolmas samavõrd parem kui teine. Kui Kalevipoeg samas vaimus jätkab, siis vajab ta mõistlikumat varjunime. Või kas ongi üldse varjunime tarvis? Tuleb ju üsna kenasti, pole vaja häbeneda.
| 14.10.1999 17:35:39 |
Tarts |
Kas tegu nyyd just ulmega oli, aga lugu on kena kyll.
Täitsa tore lugu!
Aga, teate, see lugu mulle isegi meeldis!
|
