|
[ Jutt |
Jutulabor: august 1999 |
Uued arvustused ]
| 08.07.2005 20:32:26 |
sirgi |
Väga meeldiv jutt. Ainus mille kallal "bioloogina" noriksin, on see et roosisorte ei paljundata seemnetega :)
Lugu ei ole lihtne ning tundub vahetevahel igavana. Kuid on ka haaravaid episoode. Näiteks juulikuu õhtute Rooma kirjeldus, mis tekitas minus vastupandamatu soovi soojale maale minna. Õnnestunud on tähelepanek, et noorpõlvekaaslasi kohates ei mäleta inimesed nendevahelisi tegelikke suhteid: läbi aastate meenub ainult inimene.
Mõlemaid mehi iseloomustas pühendumus ja eesmärgikindlus. Kirjeldused muutsid jutu venivaks, kuid lõpplahendus mõjus huvitavalt. Ulmekirjanduse kohta on autor tegelasi kujutanud väga realistlikult.
| 19.12.2002 12:58:28 |
Jane6 |
"KINDEL LINN"
Minu jaoks oli see jutt veidikene keeruline.
Sel hetkel, kui mehed läksid vampiiride maja juure oli natuke kõhe tunne.Iseenesest oli väga huvitav jutt.
Arvan, et ei tasu kunagi endas nii kindel olla , nagu oli Ernesto.
Ta arvas, et Rooma on KINDEL LINN,kuid paraku see nii ei olnud, sest mees sai just selles "kindlas linnas" surma.
Arvan, et mees oli liiga enesekindel.
Liigne enesekindlus võib isegi tappa.
| 17.08.2001 10:55:21 |
Meelis |
Üldiselt olen nõus, et tegemist on väga meeldiva looga. Ja ka sellega, et lõpuseletamine mõjub veidi tüütult: see Holmesi-Watsoni skeem. Aga seda on kõike juba öeldud...
Kogu respekti juures Hargla poolt sooritatud taustauuringutele tahaks siiski arutleda selle «Kindla linna» lauluteksti üle, mida Grpowski nii mõnigi kord tsiteerib. Tegemist on nimelt Luterliku kirikulauluga, mis on kogunisti Martin Lutheri enda loodud! Saksakeelne pealkiri oleks «Ein feste Burg ist unser Gott», mida eestlased teavad siis kui kindlat linna. Niisiis, kui Grpowski juhuslikult kogu oma keeletundmise juures ka eesti keelt ei osanud, ei saanud ta mitte kuidagi laulu selles sõnastuses teada. Lisaks veel asjaolu, et Grpowski, olles poolakas ja (vormilt) katoliiklane, tavaliselt ei tegele luterlike koraalidega.
Tõsi, Grpowski ei olnud tavaline...
Kindel linn tähendab kristlikus sümboolikas üldiselt taevast Jeruusalemma - aga ka Rooma kohta võib seda muidugi tarvitada. Augustinus võrdleb oma teoses «De civitate dei» (millega ka Grpowski oli kindlasti tuttav) maist Roomat ning taevast kuningriiki. Võib juba arvata, kumb alla jääb. Lihtsalt märkuse korras, et sellest arutlusest oleks võibolla isegi huvitavam sümbolism tekkinud. Liiatigi veel seetõttu, et mõlemad peategelased olid sellega hästi kursis ning ka lõpudialoogis oleks seda skeemi saanud väga edukalt (isegi Ernesto vastu! kui Hargla tahab ennast alati millegi vastu asetada) kasutada.
Kokkuvõtteks võib öelda, et «Kindel linn» on igati inspireeriv jutuke.
Olen vist juba öelnud, et Indrek Hargla on enne oma juttude kallale asumist leidnud mahti mõned raamatud läbi lugeda ja, kui uskumatu see mõnele algajale kirjanikule ka ei tundu, on see talle tublisti kasuks tulnud.
"Kindel linn" on tore näide sellest, et saab, saab ka lihtsate vahenditega ja üsnagi äraleierdatud teemal teha valmis loo, mis lugejaid muigama ei pane.
Eesti ulmekirjanduse taseme juures on Indrek Hargla paralleelkonstruktsioon illuminaatide igirohelisele teemale igati äramärkimist vääriv asi.
Jah herra Harglat võib hirmuta lugeda.
Kõntsa otsa ei satu.
Tahaks veel lustlikult hüüda talle, et instrumentaarium on käes, kirjutamine selge, võiks midagi pöörast teha.
| 11.09.1999 01:55:28 |
kairi |
hea
Tore. Niimoodi kasvab veel minustki vampiirilugude fänn. Millal raamat valmis saab?
Kolmas jutt sama tegelasega.
Kolmas jutt on märksa parem kui teine ja kõvasti parem kui esimene...
Kolmas jutt on aga täpselt niisamasuguse skeemiga kui esimesed kakski...
Need ongi selle eksortsisti sarja head ja vead... Loodan, et Hargla proovib sama sarja raames mingit teistsugust jutu ülesehitust... Loomulikult pole miskit katki, kui ta samas võtmes veel sada juttu kirjutab, aga ma loodan siiski paremat...
Kirjandusteadlased on alati armastanud oma uurimise objekti periodiseerida. Hämmastava täpsusega pannakse paika romantismi, modernismi, futurismi, sotsialistliku realismi jne. ajastud koos loeteludega vastava suuna esindajatest. Ma ei imestaks, kui Indrek Harglat hakatakse pidama eksortsistliku suuna esindajaks eesti proosas: ei suuda meenutada teist eestlast, kes teemat käsitlenud oleks. Võib-olla kuuleme (või kuulevad meie lapsed) 50 aastat hiljem neoeksortsistliku või posteksortsistliku koolkonna tekkimisest ja Harglale viidatakse siis, kui eksortsismi klassikule?
Igal juhul hindan "Kindlat linna" ainuüksi teemavaliku pärast. Süzheed pean samuti rahuldavaks, ehkki autor on varem ka originaalsemaid asju näidanud.
Kirjeldused on väga head. Olin juba peaaegu kindel, et Hargla on Kopenhaagenist Rooma sõitnud :-) Okei, vägagi arvestatav tase on saavutatud, nüüd tuleks jälgida, et tegevused erinevates Grpowski-seeria novellides liiga sarnased poleks.
| 04.08.1999 03:01:58 |
Must Kass |
Nii hea loo kallal urgitseks kohe rõõmuga. Peaaegu et polegi põhjust. No natuke oli lõpus üleseletamist. Aga sissejuhatus ning meeleolu loomine tuleb autoril suurepäraselt välja. Action ise ka - imho sobivad raadio ja kolmnurkne inimnahast müts väga kenasti kokku. Ainult see lahtiseletamine... Kuigi ka see oli lahendatud paremini kui autori eelmises jutus - kiskus ju teoloogilise vaidluse poole, mis võinuks küll veel pisut haritum ja tsitaatiderohkem olla. Mõtlen seda, et otse lugejale suunatud selgitus ei mõjugi nii veenvalt kui võimalus jälgida teadjalt vestluspartnerile suunatud, partneri teadmisi ja soodumusi arvestavat selgitust. Ja, noh, ehk võiks vampiiridele pisut nende salapärast alles jääda...
Senised eksortsisti lood kasutavad samasugust ülesehitust. Järgmiste puhul võiks ehk üritada midagi muud. Just tulevasele (!?) kogumikule mõeldes. Kus lood ei tohikski olla kronoloogilises järjekorras. Nüüdseks on lugejal kangelasest ja tema tegevusest piisav ülevaade juba olemas - et ehk siis vahelduseks mõni veidi kaugemast vaatenurgast ja põhjalikuma selgitusteta jääv sündmus... Igatahes jään huviga ootama.
| 03.08.1999 11:25:27 |
Tarts |
Midagi pole teha, Hargla läheb aina paremaks.
|
