Algernon
Arvustused jutule «Tinasõdurid» (TvR)
[ Jutt | Jutulabor: juuli 1999 | Uued arvustused ]

17.04.2000 04:10:44 Wġrokas

TvR on autor, keda hindan, nii hästi-halvasti objektiivselt, kui suudan, ilma eriliste südametunnistamise piinateta "nelja" vääriliseks.

Käesolev jutt viib mõtted Mart Raudsaarele ja tahmatult hakkad tõmbama paralleele. Vaatamata sellele, et mõlemad autorid on inimestena (selline mulje vähemasti jääb) väga erinevad, on nende loomingus sarnaseid jooni. Ühiseks nimetajaks on kangelase olemasolu. Nende "Algernoni" lugude paistel, mida seni olen lugenud, on see üsna harvaesinev nähtus. Taotluslikult või mitte, sellest on raske arus saada (puhuti pole mõne autori shedöövritest üldse mitte midagi võimalik aru saada; vähemasti minu napp aru ei suuda sealt iva välja nokkida, aga see selleks), kuid siiamaani olen "Algernonis" reeglina kohanud vaid tegelasi. Kangelaste puudumine võikski olla üheks meie noorte autorite firmamärgiks. Seejuures ei pea ma silmas üdini positiivset "head" kangelast (TvR kangelased on pigem 60ndate "James Bond'u" lugudest ja "roosadeks" ja "üliheadeks" loetavad vaid äärmise pingutusega), vaid kangelast kui niisugust üleüldse. Inimest, kes midagi tahab, inimest, kellel on, olgu siis kasvõi isiklik, kuid ikkagi mingi tegevusmotiiv ja eesmärk.

TvR tugevaks küljeks on üsna detailselt kujutatud ja ilma suuremate loogikavigadeta kokkuseatud maailm. Kangelased-tegelased-statistid sobivad sellesse hästi ega tekita tunnet, et on võõra pintsaku selga ajanud. Iseenesest jätkab TvR üsna järjekindlalt tugeva tehnilise fooniga ja sügavalt ratsionalistliku kallakuga SF karmima suundumuse traditsiooni. Siit tuleneb ilmselt ka pisut kuivavõitu jutustamistiil.

Puuduste poolelt tuleks esimesena vast märkida ära teatud kohmakus ja rutakus. Jääb mulje, et autor on üsna hõivatud inimene ja ei saa teksti kohendamisele eriti palju aega kulutada. Kui antud teksti hoolega siluda ja lihvida, võidaks jutt sellest tohutult.

Lõppkokkuvõteks ütlen, et eksiteerib, ja saab minu arvates alati eksiteerima taoline, tehniliselt detailine, pisut kuiv ja maailmavaatelt karm ulme. Kahju ainult, et "Algernonis" seda nii vähe leida võib.

10.09.1999 17:52:40 Taivo Rist

TvRi lootus "peaks olema loetav ka üksinda", s.t. ilma esimese osata ei vasta kahjuks tõele. Esimene osa on vägagi abiks. Tore, et link juures on. Esimene osa on justkui paremgi.

Stiililt meenutab lugu kohutavalt Lew R. Bergi. Millest küll tuleb, et Bergi looming on meeldejäävam? Autor on ju oma maailma nii hästi läbi mõelnud!

Järge tahan ka saada. Mitte nagu "Galahar", kus järge ei paista. Järelikult on jutt ikka hea, saasta puhul on ju ükspuha, järgneb või ei.

29.07.1999 19:49:40 Liisa

mitte halligi ei saanud aru.. 2kki ikka ei ole loetav kui eelmist osa ei loe..?

27.07.1999 20:28:27 Tarts

Vägagi loetav jutujupp. Ma ei pretendeeri eriti prohvetlikkusele, kui ennustan, et asjale on kohe-kohe lisa oodata. Tubli on. Kui nyyd kogu värgindusele veel mingi kandev idee kah kylge poogitakse, siis on asi vägagi tubli.

Avaleht | Arhiiv | Autorid
© Eesti Ulmeühing 1998-2003

W3-mSQL 2.0.11 by Hughes Technologies