17.04.2000 04:24:06

Wõrokas

Esimese asjana tegi nõutuks keelekasutus... "Munarakud kaotasid eraldusvõime" jne... Üsna hämar. Või taotluslik?

Tervikuna üsna igav, olen seda kõike juba kusagilt kümneid ja kümneid kordi lugenud ja kuna pole minu temaatika, siis ei oska ka eriti hinnata. Üldiselt võib kirjutada ka nii, essee vormis, kuid selleks on vaja meisterlikust, milleni autor hetkel ei küüni.

10.09.1999 17:33:25

Taivo Rist

Ja jälle pean ma Tartsiga nõus olema. Kogemuste puudus, vaat mis. Kirjuta veel mõni aasta, siis tule selle loo juurde tagasi ja tee sellest romaan. Praegune jutt -- nojah...

18.08.1999 17:51:11

Indrek Hargla

Alguse pikk seletamine sellises on vormis on tarbetu. Kui edasise sisu peab olema dramaatiline ja lugejat emotsionaalselt vapustama, ei tohi talle seda nii lihtsalt ja pikalt lahti seletada. Esseeks seda ei nimeta, pigem miskiks reportaazhiks. Ja mis viimasesse stiili puutub, siis teeb seda L.R.Berg tunduvalt paremini.

29.07.1999 13:01:44

Anneli Palo

Lugedes eelmisi arvustusi jäi selgelt silma, et arvustuse tooni määrab ära arvustaja ulmedefinitsioon. Kas peaks kogu sisu olema ulme või lubada ulmeks ka tunnete esitamise vormilist külge. Enamus inimesi leiab pärast tormilise ja (pseudo)sihipärase noorusaktiivsuse lõppu, et on mingi sügavam ja isegi natuke illusoorsem hingeilm, kuhu tahaks kuuluda. Ja et on tunne, et on juba hilja. Siin jutus oli igatsuse väljendusvormiks vastuolu kosmoseränduri maailmaga. Jutu ulmelisuse üle võib vaielda, kuid idee on ju klassikaline.

27.07.1999 23:06:33

Jüri Kallas

Masendavalt tuim jutt!

Mulle kohe üldse ei meeldinud... ilmselt pole selline purukuiv «kirjandus» minu maitse. Kuna ma midagi sellisest kraamist ei arva, siis ei oska ka midagi soovitada...

27.07.1999 20:39:21

Tarts

Idee huvitav, kuid asi annab ennemini tõepoolest ennemini essee kui jutu mõõdu välja. Siuksest asjast saaks ju tegelt veikse romaanigi ajada (no kõik see teise rassi armuelu ja kuda naissugu kuidagist lennata ei saa jne). Lyhikeseks jäi see asi kulla Kalevipoeg. Ja pisut emotsioonivaeseks (kui mitte looduskirjeldust ja lõpulauset arvestada).

27.07.1999 02:02:38

Must Kass

vabandust, aga - ehk peaks esseedele miski oma nurga tegema. sest jutuga nagu tegemist ei olnud. kuiv teooria, ja siis, kui jõuti selleni, _miks_ õnnetu astronaut arvas, et ta ilma sellesinase hoorata enam elada ei saa, teisisõnu ilukirjanduse aineni, jättis autor kirjutamise pooleli. ei teadnud ise ka, kuidas see käib? kõik need teoretiseeringud oleks aga saanud (seitse päeva kestnud?!) suhtlemise käigus ja kasvõi dialoogina välja kirjutada.

26.07.1999 20:54:51

Mart Raudsaar

Möönan, et ei ole juhtunud lugema kõiki viimasel ajal ilmunud jutte ja et olen üleüldse üks laisk arvustaja - ent noh, eks ole suvine värk ja muud tegemised-tööd praegusel kibedal ajal kaelas. Juhtudes "Algernoni" väisama (et näha, kas mu viimane üllitis, "Kõmuajakirjaniku surm" juba üles riputatud on - aga veel ei ole:-(), nägin üht kutsuvat pealkirja. Ning tõesti, tõesti, lõpp jõudis mulle pärale. Langenud ingleist ei tea ma suurt, küll aga mõnda Võrumaast ja nendest inimestest, kes seal elavad. Mulle meeldis Võrumaa kirjeldus, nii saab öelda ainult see, kes seal elanud on. Lõpp on kirjutatud mulle südamelähedases võtmes, mis iseloomustab ka Margi-sarja alatooni. Ning Jaigi "Võrumaa jutud" on olnud sääljuures lähtekohaks, mis salata. Ainult toomingaoksa mu raamatu vahel ei ole :-), mis parata. Eks olen pelgalt ajarändur, kes ei anna astronaudi mõõtu välja.