[ Jutt |
Jutulabor: aprill 1999 |
Uued arvustused ]
Midagi halba selle loo kohta öelda ei soovi. Head - veel vähem. Loe-ja-unusta-lugu.
15.06.1999 00:03:05 |
KAIRI |
MÕTET POLEGI VAJA.PIISAB,KUI TÜKK ON
LIHTSALT LOETAV JA EI PEA PIDEVALT MINGIT POINTI OTSIMA.MUIDUGI EESTI OLUDES ON VÕÕRASTAV MÜRKMADUDEST LU-
GEDA,AGA NOH,LAS SIIS OLLA.
Eestis on sedasorti asju kirjutanud Andres Ehin, Vladislav Korzhets ja Andrus Kivirähk. Ainult, et kahe pisukese erinevusega:
1) On nende lood taseme võrra paremad;
2) Nad ei kipu oma humoreske ulmeajakirjades avaldama.
OK, oli paar päris naljakat kohta. Aga arvustada seda tekstikildu ma küll kuidagi ei oska.
ma ei ole tykk aega midagi niiiiiiii n6medat lugenud. tuju läks kohe pahaks.
juhan voolaid, äkki oleks targem kui te jätaksite kirjutamise sinnapaika ja hakkaksite näiteks marke v6i kommipabereid koguma...
Küsimus Algernoni "toimetajale" : kas lugusid enne avaldamist läbi ei vaadatagi ja kõik Teile saadetu (sh igasugune jama)pannaks üles lugemiseks?
Autor on veidraid koletisi välja mõtelnud. Ja las mõtleb. Mõelgu veel paarkümmend sellist. Saaks huvitava "loomaaia". Ainult igaühe kohta tuleks uus jutt kirjutada, kumbki senine ei kõlba.
Huvitav, mis siis saaks, kui häälehaldjas ja Irner kaklema panna? Kumb võidaks?
Sageli on õudusjutu peategelane paadialune või kurjategija. Temast pole nii kahju, kui ära sureb. Kuid sellisega ei taha lugeja samastuda, mistõttu loo eesmärk (hirmutada lugejat) jääb sageli saavutamata. Peategelane võib olla kerjus või kodutu siis, kui see midagi juurde annab. Siin võiks hääletaja olla vabalt õpilane (tudeng), kellega samastuda palju lihtsam.
Julge tegu oli panna peategelase nimeks Jürka. Et vaatame, kas vihastab. Ei saanudki pahaseks. Vedas.
See lugu meeldis mulle, sest õudusest veel rohkem hindan ma huumorit. Selline vaimukas tekst sobiks siiski ajakirja "Pikker", mis küll kahjuks juba mitu aastat ei ilmu. Kas H-täht selle jutu zhanrimäärajana tähendabki huumorit? Kas "Algernon" kavatseb ümber ehitada oma vundamendi?
Tegu on niiöelda mõistulooga!
Selliseid jubinaid võib korraga palju kirjutada... häid mõistulugusid kohtab kahjuks harva... «Häljahaldjas» kuulub õnnetuseks nende rohkearvuliste jubinate hulka...
Jama!!!
|