|
[ Jutt |
Jutulabor: märts 2003 |
Uued arvustused ]
Küsimus ei ole ilmselt niivõrd UV-kiirguses, kuivõrd selles, et tõenäoliselt oli antud jutu maailmas Päike oluliselt võimsam, kui meie harjunud oleme. Ilmselt seetõttu olid loodud ka Kuplid, mis siis kas filtreerisid päikesevalguse normaalselks või blokeerisid täielikult. Aga lugu oli tõepoolest hea - muidugi oma lühiduse kohta.
Ah et sobiks mingi jutu alustuseks? Võimalik. See lugu tundub mulle aga selleks kuidagi liiga.. lõpetatuna. Pigem oleks ehk loost võimalik midagi teha, kirjutades just pikema alguse. Seletada maailma enne veidi rohkem lahti. Viia asja rohkem intriigi. Miks ikkagi loodi sellised prillid? Kes? Miks vaid pimedatele? Kui need küsimused korralikult lahti seletada, siis arvan, et tuleks päris loetav asi. Praegu tundub aga, et autor lõpetab (IMHO) päris hästi lugu, mida ta pole veel õieti alustanudki.
Uups, nimi jäi kirjutamata...
Pole üldse paha. Ladus lauseehitus, kerge toon... Ei leia midagi ette heita...
Kuigi, värve oleks võinud rohkem olla jne. See kerge jutuke sobiks väga hästi mõne loo alguseks, teise loo lõpetuseks... Ka karkassiks mõnele lühijutule.
See pildike sobiks päris hästi teiste sarnaste pildikeste hulka, aga nii nagu ta praegu on, jääb jah suht üksildaseks.
Kuigi, loo hoogsus lubab...
Ja mõte? Lihtsalt näidata, kuivõrd võõrdunud on inimesed Päiksest. Kunagi, kusagil, millalgi...
| 28.03.2003 13:48:11 |
Karin |
Ei saa lihtsalt märkimata jätta - "kombesoon".
Mõttetu jutuke.
| 25.03.2003 12:34:06 |
Andrus |
Oli see nüüd esimene peatükk või jupike kusagilt keskelt või paljad sarved või karvane saba-mitte mina aru ei saanud.Muljet igatahes ei mingisugust.Õige koht oleks sellisel jutul kuskil Hästi NAK-i almanahhis või pigem kuskil koolikas.Aga minu kunagine kirjanduse õpetaja oleks mulle sellise sousti eest küll vastu päid-jalgu andnud,isegi arvestades minu juba toonast päris tõsist ulmehuvi.
Sorry,see arvustus läks kogemata valesse kohta. Oli mõeldud Ville jumalajutule, mitte Woodile. Sorry veelkord.
Woodi jutt on loetav ja natuke huvitavgi, kuigi idee jääb arusaamatuks. Et suure armastuse nimel oma silmanägemisest loobutakse, on natuke ülepaisutatud, sest teema esitus on liialt ükskõikne, et säärane lõpp usutavana tunduks. Kuid maailm oma kuplite ja ratturitega on sellise pisikese laastukese puhul päris hästi välja kukkunud. Meelde jääb ja suht inimlik on see ka.
Kui lugu oleks paar kraadi vaimukam, võinuks Pikris või Kranaadis avaldada. Paraku polnud loos põnevuse raasugi.
| 20.03.2003 23:56:11 |
Meelis |
Kuidas nüüd öelda. Ühest küljest nagu uskumatult labane lugu, eksole, aga teisest küljest tore ka. Järjekordselt tuleb nentida, et nende ülilühikeste lugude kirjutamine on ohtlik, väga ohtlik. Esiteks ei ole võimalik nii lühidalt tekitada korralikku meeleolu või mõtteid ning kogu episood jääbki pelgalt episoodiks. Kui sellised lood tahavad mingitki pidi mõjuda, siis peaks neis peituma midagi sellist, mis lööks, teisendaks arusaamist, tekitaks katarsist. See et kohtuvad poiss ja tüdruk ning soov kuuluda kuhugi elitaarsesse gruppi ja vist ka iha kiiruse (armastuse?) järele viivad kahtlase väärtusega tegudeni, ei ole ju iseenesest midagi uut. See on üsna tavaline skeem, mis, ma arvan, et peaaegu alati töötab. Töötab selles mõttes, et inimestele meeldib lugeda maistest ja inimlikkusega seotud asjadest.
Aga oma töö teevad need lood alles siis ära, kui neid on laiendatud, kui asjasse on võimalik sisse minna, kui tegelastel on olemas minevik, võimalik tulevik, maailm. Et loos oleks veidigi rohkem avarust ja mõõtmeid kui valgele a4-le joonistatud kriipsujukudes. Vaja oleks vist veidi rohkem nikerdada, viimistleda tegelasi ja tausta. Siis, miks mitte selline lugu? Veel, niisama uitmärkuse korras – see pimedaks jäämise skeem tekitas mus veidi küsimusi. UV valgus põletab küll sarvkesta, aga see protsess peaks olema aeglasem... Või parandatagu mind, kui ma eksin.
| 20.03.2003 23:53:36 |
Tarts |
"Ja saigi see jutukene läbi" nentis lugeja ja ohkas sygavalt. Järjekordne lugu, mille m6te mulle sygavalt hämaraks jääb. Sestap jääb suht arusaamatuks sellise asja kirjutamise vajadus. Kus oli siin intriig? Mis oli asja m6tteks? Kuradima keeruline on midagi arvata, kui autor isegi ei pyya midagi selgitada. Vähe sellest, isegi vihjeid ei anta, milleks kogu see jämm käib. Kurat! kaua v6ib nikerdada omi maailmu ja siis pihku itsitada, kui keegi teine neist kolbigi aru ei saa!
|
