Algernon
Arvustused jutule «Reedene vahetus» (Leea Pajuvillem)
[ Jutt | Jutulabor: märts 2003 | Uued arvustused ]

17.02.2004 17:49:44 kessu

vajax närve rahustavaid ideid kellel on midagi pakkuda siis meilige mulle xxxkessu@mAIL.EE

05.05.2003 10:37:47 kapten Morgan

teadmatusest ja laiskusest tingitud vigu, st kõike, mis puutub politsei- ja haiglatöösse, näis tõesti liiga palju olevat.

midagi kuigi huvitavat või originaalset ei olnud; kasvõi paravõimetaga lastest on juba meeletult palju kirjutatud. loo enda käik oli ka selline pliks-plaks ja valmis. ei mingeid kriitilisi situatsioone ega põnevaid momente.

samas on tunda, et autoril on midagi hingel ja kui ta nüüd näiteks sada (100) ulmenovelli läbi loeks, siis võiks miagi tulema hakata.

27.04.2003 00:01:59 ehh

Mind ajab närvi arvustajate mõttetu nokkimine "pisiasjade" kallal. Tuleks aru saada, et iga jutt on autori isiklik fantaasia ja kui seal fantaasias kutsub konsiiliumi kokku valvearst, siis ni see ka on.

m.o.t.t.

27.03.2003 11:41:51 Taivo

Ma tõesti loodan jutulaborist leida valmis juttu, et kohe loen ja naudin. Tean küll, et ega selliseid sageli ei ole -- need lähevad tavaliselt varamusse.

Kui autor kriitikat ei saaks, võiks tal tekkida tunne, et oskab politseis ja hullumajas toimuvat suurepäraselt kirjeldada, ja varsti uue sarnaste vigadega jutuga välja tulla. Kriitikast pole kasu mitte ainult autorile, vaid ka näiteks mina sain Karl-Arnoldi arvustusest teada mõndagi, mida ma enne ei teadnud.

Kujuja ja kuduja on täiesti erinevad tegijad ning "Armastuse kahurit" ma küll mäletan, aga kuidas see siia puutub, ei tea.

26.03.2003 14:04:19 Andrus

Huvitav küll,kas te tõesti loodate JUTULABORIST leida valmis kirjanikku,et kohe loed ja naudid?! Tegelikult ei ole ideel ju viga,nende üksikasjade kallal võiks üks eesti mees lõpmatuseni viriseda.Muide,kas kujuja umbes sama mis kuduja? Ja protseduuri üle pole mõtet eriti uriseda,on lihtsalt tunda,et autor on palju ameerikamaa filme vaadanud (nagu muidugi me kõik).Nii et üldjoontes jah,X-files eesti soustis.Muide,Armastuse kahurit mäletate veel?Just nimelt seda ma tahtsingi öelda.

24.03.2003 15:15:00 Taivo Rist

Tänud Karl-Arnoldile! Omalt poolt lisan: Esiteks hullumajja ei saadeta nii kiiresti. Paar esimest päeva oleks see naine kindlasti tavalises haiglas.

Teiseks: politseinikel on väga palju tööd. Nad ei hakkaks isiklikult kohale minema, vaid ainult helistaksid omastele, millisest haiglast naise leida võib.

Kolmandaks: kui mina politseinikuna leiaksin plika, kes kujub kõike, mida vaja, siis mina oleksin kohe rõõmust seitsmendas taevas ja sooviksin, et Eestis lõpeks kuritegevus. Või kogu maailmas. Või vähemalt sooviksin mõne eriti raske ja tähtsa kuriteo lahenemist. Mõtle ainult, kõik sinu soovid täituvad! Tõenäoliselt isa oli juba soovinud endale uut naist. Sai vanast lahti ja ega uuski kaotsi lähe, kui selline tüdruk kodus on.

Neljandaks: usun, et tüdruk ei olnud isetu masin, vaid soovid, mida ta täitis, pidid talle endalegi meeltmööda olema. Tähendab, et ta armastas isa rohkem kui ema? Ohverdas ema selleks, et isa tagasi saada? Veider. Pole ka 4-aastane nii tilluke, et ta midagi tahta ei oskaks. "Tahan isa tagasi" oskab ta ikka tahta. "Tahan, et isa ja ema ei tülitseks" oskab ta ka kindlasti tahta.

Sellise vigade hulga pärast pean ma Pajuvillemi lugu nõrgemaks Maapoja, Soobli ja Paltsi jutust.

21.03.2003 12:24:10 Karl Arnold

Tore lugu ja jutt jookseb vaatamata sellele et leierdatud teema. Aga sadaüks viga: politseinikud käivad sellistel väljakutsetel kahekesi mitte üksinda; esimese tervisehäire, sh ka narkouima kahtluse korral kutsutakse kohe parameedikud; psühh-haigla ei saada oma autot järele vaid kasutab neidsamu parameedikuid; hullusärk on äärmusklik abinõu, mida kasutatakse alles siis, kui rahustav süst ei mõju või pole näidustatud; kontaktivõimetu patsiendi omastele püüavad iga haigla arstid ise teada anda; konsiiliumi ei kutsu kokku valvearst ja õhtupoolikul; korrapidaja ei suhtle valves oleva politseinikuga mobiili vaid raadio teel... Nende õigustamiseks tulnuks tegevus viia teise kohta, ajas või ruumis - paratamatult, kui pole teisiti vihjatud, eeldan, et tegevus toimub siin ja täna ning sellisel kujul ei ole usutav.

20.03.2003 03:08:41 Orcus K.

Lugeda kõlba ja erinevalt ülejäänud selle rubriigi autoritest, enesetapumõtteid ei tekitanud. Jutu faabula on nõrk, aga näpuharjutamiseks kõlbab küll.

Nukraks teeb see, et noored autorid paistavad olema kole kärsitud ja saadavad kohe oma jutu teele. Siis kohe, kui jutule on punkt pandud. Antud loo puhul on selgelt näha, et Leea ei ole vaevunud seda isegi teist korda kriitiliselt üle vaatama. Hooletusvigu täis. Autoril tasuks heita veel pilk mõnda suvalisse raamatusse, et järgi vaadata, kuidas dialoogide puhul kirjavahemärke ja taandridu kasutatakse. Aga seda pean ma küll ütlema, et kui Leea kirjutas selle jutu nii nagu torust tuli, vaevumata ülegi vaatama, siis potentsiaali on kuhjaga!

Tsiteerides (arvustajate) klassikuid: “Kirjaoskus omandatud, nüüd võiks hakata sisule rohkem tähelepanu pöörama!” (Ma tõesti ei tea, kes nii ütles, aga kuskilt siit kandist ma seda lugesin.)

Avaleht | Arhiiv | Autorid
© Eesti Ulmeühing 1998-2003

W3-mSQL 2.0.11 by Hughes Technologies