|
[ Jutt |
Jutulabor: jaanuar 2003 |
Uued arvustused ]
ahhjaa, mis veel pähe tuli -
kui kopsud ei kannata, siis võib kanepi piibu asemel seda lugu lugeda
Loos justkui on midagi tõepoolest.
Särtsu või nii. Hirmsasti meenutab midagi ja assotsieerub ... ning tundub et võtmeelemendid... Võib olla pole juhus, et hoobilt meenuvad Stephen Kingi "Rose Red", "Hotell" (või mis ta nimi oligi?) Mulle lugu meeldis - selline kerge lugemine, miski ei üllata, miski ei valmista pettumust ja nekrofiiliale ei maksa selles loos küll liiga palju tähelepanu pühendada
Kurat, Maapojast saab asja. Varsti. Kunagi. Võibolla natuke asjast on isegi praegu, aga kogu kirjutatu kõlab nii tugevalt võimsa alguse moodi, et ei taha halastada ega latti alla anda. Ei anna latti allapoole, ärgu vingutagu.
Maapojas on kõvasti nekrofiilset pauerit. Mulle meeldib. Kandidaat top 10-nesse, aga veel pingutatagu. Kõvasti pingutatagu, siis vaatab. Hinge asjas on. (mida kõvemat saakski öelda?) On poeesiat, jõhkrust, kontrasti... Nojah, kirjutatagu veel.
| 26.01.2003 02:33:54 |
Tarts |
Maapoeg on minu jaoks kummaline kirjutaja. Tema lugudes on olemas see "miski", mis kirjutajast teeb potensiaalse kirjaniku. Temal on olemas mingid ideed ja tema mängib julgelt symbolitega. Kummatigi ei jäta just head maitset suhu tema sagedased v6ikad kirledused, mis meenutavad väheke Zola'd. Mitte et mul midagi naturalismi kui niisuguse vastu midagi oleks (t6si, poolt eriti kah mitte). S6naga: tegemist on lootustandva kirjamehega, kes kardetavasti mitte kunagi minu isiklikku top 10'sse kuuluma ei saa.
| 19.01.2003 04:15:24 |
Andromeda |
Üldiselt kohmakas sõnastus. Vastumeelne oli ka noorema põlvkonna esindaja mõtteviis ja elukogemuse esitlemine. Nekrofiilne alatoon ajas veel eriti vastu. Samas kergekäeliselt kirjutatud, lihtne ja piisavalt segi keeratud (sellest ka teatud puudujäägid, autor ei saa kõike enda teada jätta, veel eriti kui ta ei tea isegi midagi). Meeldis. Ja ei meeldinud kah. Vähem seda mõttetut jälkust, ulme, kirjandus ja kunst ei koondu ainult nekrofiilia ja vaklade keskele.
| 19.01.2003 04:15:02 |
Andromeda |
Üldiselt kohmakas sõnastus. Vastumeelne oli ka noorema põlvkonna esindaja mõtteviis ja elukogemuse esitlemine. Nekrofiilne alatoon ajas veel eriti vastu. Samas kergekäeliselt kirjutatud, lihtne ja piisavalt segi keeratud (sellest ka teatud puudujäägid, autor ei saa kõike enda teada jätta, veel eriti kui ta ei tea isegi midagi). Meeldis. Ja ei meeldinud kah. Vähem seda mõttetut jälkust, ulme, kirjandus ja kunst ei koondu ainult nekrofiilia ja vaklade keskele.
| 19.01.2003 04:14:53 |
Andromeda |
Üldiselt kohmakas sõnastus. Vastumeelne oli ka noorema põlvkonna esindaja mõtteviis ja elukogemuse esitlemine. Nekrofiilne alatoon ajas veel eriti vastu. Samas kergekäeliselt kirjutatud, lihtne ja piisavalt segi keeratud (sellest ka teatud puudujäägid, autor ei saa kõike enda teada jätta, veel eriti kui ta ei tea isegi midagi). Meeldis. Ja ei meeldinud kah. Vähem seda mõttetut jälkust, ulme, kirjandus ja kunst ei koondu ainult nekrofiilia ja vaklade keskele.
Sõnastus on kohati tõesti üsna kohmakas aga üldiselt pole sugugi vilets. Selline vanaaegne jutuke, tantsivad poodud ja nii edasi. Mulle oleks küll meeldinud, kui pooduid oleks terve saalitäis ning siis oleks edasi läinud nagu zombifilm või nii.
Aga tunnistagem, et kiire lugemisega ei saanud ma nendest saladuslikest õuntest küll midagi aru.
| 11.01.2003 18:53:58 |
heili |
mida see yldse laboris teeb liiga hea jutt
| 09.01.2003 16:18:03 |
Mellon Collie |
Vot see mulle juba meeldib! Mõnusalt võigas ja samal ajal intelligentselt filosoofiline - täiesti minu maitse:)
"Õunadki polnud rahul selle passiivse rolliga, mis neile antud. Nad olid mutta tallatud pööninguidee. Aga neil polnud mingit võimalust."
dzhiissus....!!!
|
