03.12.2002 11:00:40

Liisi

ei usu, et see lähikondlasest robot oli just senaatori poolt tehtud, väga vabalt võis see olla selle sama poolt, kes tahtis seda nõusolekut saada. Kõik ei pea olema kirjas ja puust ette tehtud. Lähikondlane lihtsalt ei hakka oma meest tapma. See oligi nii programeeritud. Muidugi oleks võinud olla kirjas millal ja kuidas see robod värvati või pandi senaatori valdusesse. Jutt on selgesti jälgitav ja huvitavate nüanssidega. Silme ette tekib pilt, kus tegevus asub ja mida tegelased näevad. Seega on hästi jälgitav ja arusaadav. JA mis moodi siis see pologneese kirjutatakse? Kui see on nii tähtis...?

14.11.2002 10:34:29

Taivo Rist

Tõepoolest, Lilithil on õigus. Pajuvillemi jutule sobiks pealkirjaks "November" ja Kaane omale "Põhjuslik seos" rohkemgi.

Meelisel on ka õigus. Jutt pole üldsegi halb, aga midagi olulist on puudu. Originaalsus, jah, aga ka see tuleb ajapikku, kui harjutada.

Tegelikult hakkasin mõtlema, millega robotit ära osta võiks. Toitu, seksi ja peavarju pole talle justkui vaja, mingite pahede all ta ei tohiks kannatada... Ja sellega haakub jutt, mis praegu sf2001 listis käib: valetavast robotist. Niisugusesse robotteenrisse peaks olema sisse kirjutatud täielik isetus ja sajaprotsendiline ustavus. Praegu on vastupidi: senaator on oma lähikondlastele robotist ustavam.

11.11.2002 16:44:51

mart

üllatas. eelmise jutuga võrreldes ütlen, et autor areneb. varasemaid jutte "sirvides" ... njah.

usun, et polognese ja raudpetoon on lihtsalt toimetuslikud eksimused. jutt on sujuv, keelekasutus täpselt paras. ning autor pole piirdunud laastuga vaid on tubli lauajupi välja voolinud. hea. rahuldav. hea.

10.11.2002 03:03:09

CQB

(meeripoppinsihäälel): Spagetti polognese, tõepoolest!;)

08.11.2002 13:31:54

Indrek

Igav.

Võibolla autor kujutas seda lugu filmina ette ja talle tundus huvitav. Lugeda on aga küll üsna igav.

08.11.2002 12:32:10

Meelis

Muideks, pole üldsegi halb. Aga midagi väga olulist on puudu. Või üle. Asi on minu arvamuse järgi selles, et lugu, mis koosneb ulmekirjanduse klišeedest läheb mingil hetkel lootusetult läilaks. Nagu Spielbergi AI või Minority Report (ilgeim saast, ma viimasel ajal näinud olen). Teostus võib ju enamvähem normaalne olla, aga kui igal järgmisel hetkel kargavad kapist välja animeeritud stamptüübid, siis on igav. Võibolla harjutusena on selline tegevus mõistetav, aga iseseisva kirjatükina – vaevalt. Või kui just klišeede kujutamine on omaette eesmärgiks võetud... Teisest küljest on labor just selline koht, kus harjutada. Seega siis jõudu.

08.11.2002 12:19:42

Kryger

hmm... vägisi jääb mulje, et lugude pealkirjad vahetusse läinud?