[ Jutt |
Jutulabor: oktoober 2002 |
Uued arvustused ]
Aga mis siin ikka arvata.. Vasturääkivusi täis jutt, tavaline algaja kirjutis.. Konstruktiivset kriitikat? Kui hakkad kirjutama meeleolu ajel, mitte ideest lähtudes, tuleks ennast lõpuks siiski kokku võtta ja jutu esimene osa viimasega kokku viia. Muidu on kogu kirjutamise-avaldamise ponnistus mõttetu.
14.10.2002 18:47:53 |
Kalju MP |
Sotsiofauna??? Mphh...
Ma ise ka ei tea, mis see on:/
Mõtlesin vist fauna sotsioloogiat vms
sorri
11.10.2002 20:03:10 |
Kalju MP |
Pagana hea küsimus jah, miks keegi ei arvusta??
Mina lihtsalt ei viitsinud, kuigi lugu väga meeldis. Inimeste poole pealt.. ja [ldse. Putukate uurimises asi ei saanud olla. Samuti mitte v]]rplaneedi sotsiofaunas v]i millesiganes. Oli s[mpaatia ning antipaatia. Pinget oli. Mingit trotsi kah. Ja paras ports v]luvat sinisilmsust, sellist lapselikku.
Tundliku k'ega ja h'sti kirjutatud, mu meelest.
11.10.2002 17:23:58 |
Meelis |
Miks keegi ei arvusta? Jutt juba 5 päeva üleval ja mitte ühtegi kommentaari? Tekkis küsimus ja puhtakujulisest uudishimust lugesingi loo läbi. Arvan, et... et pole halb. Kannatas päris hästi lugeda. Aga tõsi ta on, et eriti arvama ei kipu. Kahjuks on emotsioon selline, noh, õlakehitus. Kuidas seda õlakehitust siis sõnul väljendada?
Mis oli jutu eesmärk? Kas autor ei suutnud veidi rohkem tegevust välja mõelda? Inimeste mõtteid ja tundeid sisse juhatada. Putukaid uurida. Intriigi pikendada. Pinget tekitada. Küsimusi oleks sada. Ja sinna juurde tunne, nagu oleks terve jutt mööda külgi maha jooksnud. Nagu higi. Aga pole siin sedagi näha. Oleks siis midagigi.
|