|
[ Jutt |
Jutulabor: september 2002 |
Uued arvustused ]
Milleks arvustada seda, millest aru ei saada? Ja mispärast raisata oma kohusetunnet jutu lugemiseks, mis tundub igav? Pealegi, oli see siis kohustuslik?
Mulje oli, mõte ka, igavust ei tundnud, fantaasia lubab edasigi mõelda...
| 04.09.2002 15:30:20 |
Veiko |
Autor on ilmselt tüüpiline salongiintelligent, kel väike kogemus ka õudusfilmidega. Loo idee või idee sellise sisuga loost on pärit ilmselt mõnest kirjandustunnist, kus kästakse lahata Lääne-Euroopa suurkirjanike sürrealistlike jutukesi. Kuid see fakt iseenesest, et need kirjanikud ja nende looming on leidnud koha õpikutes ja lugemikes, ei tähenda veel, et neil oleks mingit hirmkõrget kirjanduslikku väärtust (kirjandusõpetajate ja muude elukutseliste literaatide vapustamiseks ei lähe eriti palju vaja). Neid novellilaadseid mõistujutte eeskujuks võtta ei ole eriti hea mõte. Nii arvan vähemalt mina.
njah... mingit muljet ei avaldanud.
loetud, unustatud.
bye bye
| 02.09.2002 17:59:07 |
CQB;) |
Jumal, puberteet oli ikka yx kole asi kyll;)
| 02.09.2002 13:46:42 |
magnus |
Kill Love? Ok, You Be Good!
Fine.
Autoril näib olevat luuleandi. Igal juhul ületab juttu lõpetav poees teksti proosalise osa. Pean möönma, et segasest jutust ei saanud ka mina aru ja lohutan end, et ehk on asi ikkagi minus...
| 01.09.2002 18:58:13 |
Marcus |
Lugesin ja mõtlesin, et mis see on. Kohe mitte ei mõistnud. Paar igavat lehekülge ja ei midagi muud? Või ei saanud ma lihtsalt millegist aru? Igatahes igav oli!!!
Lauseehitus on ladus, aga juttu ennast ei ole. On ainult mõned dialoogid, mida on võimalikult elutruult pyytud edasi anda. Peale esimest poolt lehekylge oli juba niivõrd kõrvulukustavalt igav, et edasi lugesin ainult kohusetundest.
|
