|
[ Jutt |
Jutulabor: august 2002 |
Uued arvustused ]
Härti tehtud. Piisavalt üllatav.
| 06.09.2002 00:15:28 |
margill |
vaat see on tase! [le t[ki aja korralik mittelineaarne jutt (l'ks sinna, tegi seda, oli jube, l]ppes lahja l'minaga) eesti autorilt. downi s[ndroomiga laps oli selle haiguse kohta (IQ max 50) liiga keerulise lauseehitusega ja [htteist tundus j''vat puudu (raske oelda, mis nimelt: [hiskonna ehitus?). [ldiselt paras pikkus, liigse mulinata, ootamatu keerdk'iguga l]pus, p[[nisesse haarav. perfekto!
| 04.09.2002 17:09:22 |
Meelis |
Hea on – minu arvates – algidee ja jutu skeem. Teostus aga (kohati väga) lahja.
Algus nõrk ja paljusõnaline. No miks kitarrimäng? Isa kohalolek on täiesti ebavajalik. Ema tunded enamikus ebausutavad ning esitatud segaselt. Vaid portfellimees suudab aeg-ajalt oma rolli välja mängida. Hoolikamalt peaks läbi mõtlema ka kogu selle laste valikuskeemi ja põhimõtted.
Aga üldiselt on tunne, et siit saaks vägagi hea loo, kui ainult natukene pingutada. Tõsiselt soovitaks autoril see asi veelkord kriitiliselt üle vaadata. Siin paistab potentsiaali.
| 29.08.2002 00:53:25 |
Marcus |
Meeldis, väga meeldis, kuigi oleks mõnest asjast täpsemalt teada tahtnud(ühiskond, leping, vanemad ja õde). Võib-olla oleks ka natuke pikemalt saanud, kuid eks autor ise tea. Igatahes hea töö!!!
Mis sai perekonnast edasi? Kas ainult portfellimehe tegemised jäid kordama?
Peale enam-vähem kaunist sisseelamist maise õhtuhämaruse ja -ootega näis Downi sündroom kuidagi vägagi banaalse sõnana.
Algus tundus pingutatuna, lõpp kuidagi vähe läbimõelduna. See "kunagise-loengu-õpetussõnad" oleks võinud ka välja jätta.
| 09.08.2002 19:13:33 |
chilipi |
Idee hea, teostus veel mitte nii hea. Hulga toimetamist oleks vaja.
Aga muide, mis see leping siis oli? Et võite saada lapse. Ja kui see on andekas, saate lepingu ja võite endale jätta, anname veel koolituse ka. Aga kui ei ole, siis mis? (ÜKT? Nii noore pägalaga on raske midagi asjalikku peale hakata.) Igatahes, miks seda vanemat õde ei olnud konfiskeeritud? Polnud lepinguga laps või ei tahtnud keegi alaarenguga lapsi? Oleks õde noorem olnud, poleks sellist paradoksi.
| 08.08.2002 23:29:07 |
Priit |
Pagana mõnus. Ei mingeid kosmoselaevu ega laserpüstoleid, lihtsalt väike kodune parapsühholoogiline juhtum. :)
Need alguse spagetilaused tegid pisut murelikuks, aga laksid õnneks kähku üle. ("...läks üle aasa, mille ääres peesitas kass, kes jälgis puu otsas karglevat musträstast samal ajal kui pere sõi kodus eletripliidil valmistatud kapsarulle, mida...")
Aga mulle see jutt niii meeldis ! täiesti hea stiil: midagi natukenegi üllatavat mixitud peedisalatiga
|
