|
[ Jutt |
Jutulabor: juuli 2002 |
Uued arvustused ]
Päevikuvorm on veider: 3 inimese peale 10 sissekannet aastas, neist 5 viimase nädalaga.
Alles kolmandal lugemisel taipasin, kas D on poiss või tüdruk. Sündmuste loogika järgi poiss, aga kui lugeda, mida ta oma vanemaist kirjutab, siis tüüpiline tüdruku tekst. 6.12. keskel leidsin siiski koha, kus öeldakse sõnaselgelt, et poiss.
2.4. öeldakse, et minajutustaja D on Perla ainus laps, ja kohe takka, et Elin on ema lemmiklaps. Mitu last siis Perlal ikkagi oli? Aga paneme siia juurde 2.8. lause "Natha hävitas nii palju vendi ja õdesid kui vähegi suutis, ütleb ema, aga sama palju seadsid end kättemaksuhimuliselt asemele tema ümbruskonda" ja saame, et selles ühiskonnas on levinud mitmenaisepidamine. Elin oli Ingmari laps mitte Perla, vaid mõne liignaisega.
Vahel öeldakse Perla asemel Pärl. Kas nad räägivad hispaania keelt? Ent Elin ja Ingmar on skandinaavia, Ashe inglise, Teo kreeka, Nathaiyo tundmatu päritoluga nimi. Imelik.
6.12. ütleb Elin, et ei suuda D päevikusse sisse murda. Kuidas ta siis samasse päevikusse kirjutada saab? Aga võib-olla kirjutab, ilma et näeks eelmisi sissekandeid. Kuid 9.1. on tal see, mida D kirjutas, teada, nii et vahepeal ikkagi murdis päevikusse sisse ja luges läbi?
Kas Ashe ja Hashe on üks ja seesama isik? Üldse jäi arusaamatuks, kes see Ashe oli; niipalju kui ma aru sain, siis Nathaiyo naine ja Perla õde.
Kokkuvõttes ladusalt kirjutatud kohtutavalt segane jutt, aga 'Algernonis' on hullematki.
| 29.08.2002 11:44:51 |
Marcus |
Kummaline jutt! Nagu meeldis ja nagu ei meeldinud ka. Tegelikult oli mul üpris suuri raskusi taipamisega, millest jutt käib - liiga segane oli see mitme inimese päevikuformaat. Ja kuna mingeid selgeid kirjeldusi tegelastest ei olnud, rändas minu fantaasia sipelgatest inimesteni peatudes vahel mõnel muul olevusel. Jah, kummaline jutt, kuid hästi kirjutatud. See on juba minu asi, et ma kõigest aru ei saanud.
| 02.08.2002 20:05:00 |
heili |
poliitiline maik ? lahe. kus see oli ?
| 26.07.2002 01:11:21 |
schneider |
Suht sisutu jaburus, tuleb öelda. Stiil on ainuke, mis midagi kaalub. Kirjeldused, seosed jpm tundub viimistlemata. Asi aetud mõttetult keeruliseks, vaevalt seda vaja olnuks. Poliitiline maik ei anna kah mingit mõõtu välja, kuna miskit pole selge.
| 04.07.2002 19:21:16 |
Wilderness Child |
Tükk aega pole nii head stiili kohanud ja kui piisavalt keskenduda, jõuab point ka kohale - asi lihtsalt selles, et kuna kirjeldusi on väga vähe, tuleb maailm endal juurde mõelda, ja kui see tehtud, muutuvad sündmused ka loogiliseka ja arusaadavaks.
Kuna tegemist paistab olevat lõiguga päevikust, jään suure huviga lisa ootama. Ma ei mäletagi, et oleksin kunagi Laboris midagi nii head lugenud...
Lause jookseb, pealtnäha oleks nagu hea, aga vot mina aru ei saanud, millest üldse jutt käis. Mingi nõia-teema oli, aga esituse poolest sama hea kui mis tahes seebiooper armastuse teemal.
Jutt algas hästi, omapärane päevikuvorm on täiesti vaheldust pakkuv. Aga päris kähku muutus see “vorm” kuidagi võltsiks. Nagu ma aru sain, pidasid kaks erinevat tegelast päevikut. Päris kindel just olla ei saanud, millal kirjutab üks ja millal teine (sest ma ei saanud stoorile ka pihta), kuigi autor püüdis kirjutada erinevas stiilis. Mulle jäi ikkagi mulje, et ühes ja samas stiilis kõik. Olgu, üks stiil oli pehme ja soe, teine erilise puberteedi oma. Kui nüüd päris aus olla, siis terve tekst lõhnas puberteedi järgi. Pakuksin kõikide tegelaste (või nõiaplikade? Ma ei teagi, kes nad tegelikult olid!) keskmiseks vanuseks 16.
Tegelikult karrakterid tulid ilusti välja, intriige oli ka, maailm oli samuti omapärane, aga millest jutt käis (võimust või millest täpselt), sellest küll aru ei saanud. Krõbistasin ka küpsiseid, aga ikkagi ei saanud aru. Midagi oli nagu puudu.
Fanta?
Pole juba tükk aega laboris sellise tasemega lugu lugenud.Ei mingit pikka nämmutamist ja iga pulga sirgeks seletamist. Lugeja enda fanataasia suudab tunduvalt rohkem, kui talle ainult märksõnad ette anda.
Ootan järgmisi lugusid
Iga hetk tundus, et akkab nagu midagi tulema, aga ei tulnud. Lugu oli väga pealiskaudne ja sisu üsna ebaselge.
Üks lõik ühe sündmuse jaoks ja sellest sündmusest nagu eriti aru ka ei saa. Tundus nagu oleks mingi paksu raamatu lühike sisukokkuvõte.
ee...
lühidalt: sõin küpsist, lugesin seda juttu ja mõlgutasin omi mõtteid.
nendest kolmest kombineerituna oli väga hea jutt. avaldas muljet.
nägin Udusid, losse ja paranoiat. tundus, et märkasin vihjeid India, Skandinaavia ja Kesk-Ameerika mõjutustest. Euro-keskaja kastmes.
Hea sõnastuse ja sõnakasutusega kirjatükk. Meeldis.
Hirmsasti tahaks midagi pikemat sellelt autorilt lugeda.
Vaffa, või mis?
|
