|
[ Jutt |
Jutulabor: mai 2002 |
Uued arvustused ]
| 02.09.2002 21:33:08 |
Marcus |
Jah, hästi kirjutatud, kuid tahtmatult tulid ka mulle meelde Bergi sõjardid ja teksti lõpp ei muutnud asja sugugi paremaks.
Muidu oli päris OK! Jõudu!
| 13.06.2002 09:31:59 |
Tarts |
See et... ma tahaksin teada, kaua v6ib lugejate yle irvitada ilma, et salle eest peksa saaks? Selline tagasihoidlik kysimus tekkis mul p6hjusel, et ma lugesin ja lugesin ja hea oli ja siis yhtäkki koksiti s6jardid maha ilma erilise selgituseta ja siis toodi mängu kaks elukat, kellest kah midagi ei räägitud.... No ma'i tia... Ehk olen mina loll, aga ma hakkan mässama, kui ilmse potensiaali ja kirjaoskusega inime keerab kokku käki (olgugi et kaunilt kirjutet)
Sõkalde eristamine teradest(või oli see vastupidi) on ilmselt auväärt toimetuse töö, kuid vähemal-rohkemal määral toimib see ka iga lugeja peas, kes üritab aru saada, miks teda kiusatakse hulga ajulageduste ja seedimatu kraamiga ning siiski- siiski, trotsides peavalu ja muid seedehäireid, üritab loetut mõtestada. Nojah, mõne valulävi on lihtsalt madalam kui teise oma.
Märt Lauri puhul sellist küsimust ei tekkinud.
Ka minul läksid tegelased sassi, ja tundub, et see pole ainult minu probleem.
Sõkalde eristamine teradest(või oli see vastupidi) on ilmselt auväärt toimetuse töö, kuid vähemal-rohkemal määral toimib see ka iga lugeja peas, kes üritab aru saada, miks teda kiusatakse hulga ajulageduste ja seedimatu kraamiga ning siiski- siiski, trotsides peavalu ja muid seedehäireid, üritab loetut mõtestada. Nojah, mõne valulävi on lihtsalt madalam kui teise oma.
Märt Lauri puhul sellist küsimust ei tekkinud.
Ka minul läksid tegelased sassi, ja tundub, et see pole ainult minu probleem.
| 24.05.2002 13:46:19 |
Meelis |
Päris hästi kirjutatud küll. Sisu aga vähevõitu. Kirjeldused, inimesed, meeleolud ei tee veel juttu valmis – või kui, siis peavad need olema veel paremini teostatud...
Lisaks, et lõpumadinas ei suutnud ma hästi enam tegelasi jälgida - hoolimata asjaolust, et neid tegelikult seal väga palju ju ei olnud.
Olles kord nõuks võtnud küündimatuid lugusid lihtsalt ignoreerida, peaks siinkohal midagi ütlema. Sest see lugu ei ole sugugi lootusetu. Olulise on Kristjan küll juba kirja pannud. Setting, ehk siis kirjeldused ja tegelased, on päris kenasti paigas. Aga see käivitav alge, mille ümber kogu möll käib, on väga nigelalt välja kukkunud.
muig @ maikuu Algernon ja prügikast :)
korralikult kirjutatud meeldivalt pikk ja ladus jutt. mõne hetke rändasin põnevalt koos sõdurpoistega meie armsa kodumaa metsades. ainuke miinus - oleks pikemgi võinud olla.
detsembrist juba 4 kuud möödas... järgmine jutt...?
jõudu tööle!
Teistkordsel ülelugemisel hakkas silma ka üks (näpu)viga muidu briljantsetes taustaandmetes. PM ehk teisisõnu Makarov on ikka 9-millimeetrine, ehkki ta kasutab tavapärase 9x19mm Para asemel küll mõnevõrra erandlikku 9x18mm padrunit. Võib-olla on autor algselt kavatsenud oma eriväelastele kinkida Tuula-Tokarevi müristaja, mis teatavasti tõepoolest 7,62mm on...
Mina isiklikult tahtsin seda lugu panna Varamusse seni, kuni tulevärgiks läks. Sealt edasi oli teksti kvaliteet tunduvalt kehvem ja kahjuks oli see osa teose lõpus, mitte alguses -- nii nagu kehva alguse võib päästa suurepärane lõpp, võib ka suurepärase alguse tuksu keerata kehv lõpp. Üldiselt mulle tulevärgi-eelne osa meeldis, mina oleksin arvatavasti üritanud veel rohkem rõhuda peategelaste isiklikele elamustele. Aga sealtmaalt, kus probleemi lahti hakati seletama, kiskus asi tõsiselt kiiva. Näiteks see koht, kus räägitakse sellest, et need elukad, tagaajav ja tagaaetav kosmosest Maale põrutasid -- miks pagan kosmosest ja mis tegelase sellisele kindlale järeldusele alust annab??? Miks mitte ei sulanud nad Jääaegse igikeltsa seest välja? Miks ei võinud nad olla laiberlikud tänapäaevase maailma inimliku ängi kehastused? Miks ei võinud neid esile kutsuda mingi eriti tugev paravõimetega inimene, näiteks halvatu kuskil kolkahaiglas? Miks kuradi pärast küll autor kõige lihtsama lahenduse ilma mõtlemata välja köhib -- tulnukad kosmosest, kes siin mingit oma asja ajades mürglit teevad (eriti shabloonne oli see võrdlus sipelgatega), on nii läbihekseldatud teemaarendus, et midagi lolli. Miks süzhee käib tuntud rada ka ses osas, et eriüksuslased võõraste jõudude mängukannidena üksteist nottima hakkavad? Lew Bergi allveelaevajama tuleb vägisi meelde, kuigi "Kütiroll" on muidugi tunduvalt paremini teostatud. Nende küsimuste pärast ei saa ma seda lugu kuidagi Varamu vääriliseks pidada.
Hea näide, et kui 57 Kbaitiga neli kuud vaeva näha, on tulemus ka seda väärt. Ja samas ka tõestus, et maikuu ei ole Algernonis mitte ainult prügikast.
Isand Laur'i näputöö meenutab Strugatski vennaste poolt kirjutet Salatoimikute osa - ja seda sugugi mitte halvas mõttes. Kõik on ilusati paigas: nii stiil, meeleolu, tegevus kui ka tegelased. Kõik kuni viimase leheküljeni, kus suur töö kipub ühtäkki sublimeeruma, vahepeal isegi veeldumata. Ilmselt just see ongi sundinud lugupeetavat toimetajate kolleegiumi suruma see lugu Varamu asemel Laborisse...
Tõeliselt hämmastav on aga see, et auväärt autor omab minu tagasihoidliku isikuga sama väljalaskeaastat. Ju ei olnud tema sündimise ajaks kirjandusliku võimekuse fond veel ammendatud :)
|
