|
[ Jutt |
Jutulabor: aprill 2002 |
Uued arvustused ]
Teate, ühe hea loo esimesed laused peavad olema köitvad, või vähemalt veatu stiiliga. Seesinane lugu ei paku kumbagi - ma edasi ei lugenud. Halb kirjanduselamus on nagu oleks paljajalu jalutanud aasal ja astunud sita sisse.
Sita saab ära pesta aga vilets teos nii kergelt ei unune...
Õudusjutt peab tekitama õudust, aga mitte haletsust. Kui lugeja põhilist kurjamit haletsema hakkab, siis on kogu jutt ebaõnnestunud.
| 29.04.2002 08:56:54 |
Veiko |
Nagu juba eespool märgitud: kirjeldustega ja meeleolu meeleolu loomisega on kõvasti pingutatud ning autor on sellega üldjoontes hästi hakkama saanud. Kuid... kuid kogu töö ja vaeva rikuvad ära sisselipsavad slängisõnad. Seetõttu jääbgi jutt nagu poolikuks. Taolist kirjastiili oleksin ma heaks lugenud Maniakkide Tänava puhul. Sest muidu oli jutt ju igati ladus. Ainult see släng..
| 28.04.2002 16:24:28 |
Kristjan Sander |
Kas te kõik käite ühes klassis?
| 28.04.2002 15:41:39 |
Wilderness Child |
Eee... Pean Indrekuga nõustuma - kirjelduste ja meeleoluga on kõvasti vaeva nähtud ja need on enam-vähem korras, aga sisu... OK, tunnistan - naljakas oli, aga kas sellest piisab? Mul ei lubatud Märdi vastu väga karm olla, nii et ma rohkem ei ütle;)
| 26.04.2002 16:05:51 |
kristel |
mulle igal juhul meeldib see sõnakasutus, see on raudselt originaalne.vot!
| 26.04.2002 11:18:27 |
Kiisuke |
Sõnade ülesehitus oli küll hea aga sisu oli kuidagi veider. Alguses paistis jube olevat aga lõpp on kuhugi kadunud. Mulle jäi arusaamatuks mis sai sellest jalutavast mehest, kas siis vampiir imes ta tühjaks?
Eks mida rohkem kirjutad seda paremini oskad väjendada ja kirjeldada. Edu edaspidiseks
| 25.04.2002 15:24:38 |
Pulsar |
Üks paras tehniline harjutus -
kuidas kirjutada köitvalt
mittemillestki. Kui selliseid palju
valmis vorpida, peaks kirjeldamisvõime
paranema küll.
Kirjelduste ja meeleolu loomisega on kõvasti pingutatud. Aga suuremat mõtet sel pole, sest jutul puudub arvestatav sisu. Kui tahetakse kirjutada selliseid ülilühijubinaid, siis peab hoolega passima, et sisu oleks väga lööv. Mida lühem jutt, seda võimsam mõte. Antud jubin sobiks sissejuhtatuseks mingile vampiiriloole. Sellisel kujul loed ta läbi ja unustad, see on episood, mis millekski iseseisvaks ei vormu. Et vampiir vananeb ja siis peab verd lustima hakkama ei saa ju olla miskit pidi oluline, et sellest jutt kirjutada?
| 22.04.2002 20:57:31 |
Kalamees |
Ma ei tea kuda see teistele mõjuba aga mina kll enam pimedas tänavapeal ringi ei konda/kooberda eriti kui vampiire võib kohata.
Aga muidu oli jutt lahe ja nagu ma vist kunagi kirjutasin võiks murst huumorit ollasiin nii taluvuse piirides :-)
Katzi sõnades peitub tõde.
Ladus laast, aga selle idee - hambutu vampiiri praktilised toitumisvõtted - on kikuliste temaatikas üksjagu heietatud (umbes sama originaalne kui tänapäeva vampiiride ja igasugu verepankade seos).
Veelkord, et igati ladusalt ja loetavalt kirjutatud paar lehekülge, ainult iva ja - noh, ülaltoodud põhjusel - ka puänti justnagu eriti pole. Võibolla inimestele, kes on tõesti vähe vampiirikaid lugenud, pakub rohkem pinget.
Kuni lõpuni oli tõesti päris paljutõotav, aga lõpp jäi minu jaoks paraku puudu.
| 21.04.2002 12:00:44 |
Lilith |
kena kild :)
| 20.04.2002 23:00:09 |
shalm |
ajee :)
vjuh.... jube, teist korda enam ei loeks. must-huumor?
|
