|
[ Jutt |
Jutulabor: märts 2002 |
Uued arvustused ]
Algus oli jama aga lõpp läks päris naljakaks ja kas ma tabasin ka mõningaid vihjeid.....
| 25.03.2002 14:45:36 |
Hal X |
Kommenteerides kommentaari. Tegelastest lahtisaamine pole ainult labori autorite viga. Lugedes näit. hetkel "Baiita needust" on sealgi näiteks skorpionid, kes nõelavad ja kohe mees kukub. Samuti tapab peategelane peale väiksemagi inimtakistuse ilmnemist nood kohe – teisi võimalusi autor ette ei näe. Peale 1/3 raamatu lugemist on ta teise ilma saatnud juba ligi 10-20 inimest. Aga see selleks, pole veel lõpuni lugenud ja ehk on tal sellele õigustus. Tegelikult võiks kõikide, nii kuulsate kui mittekuulsate, autorite juttudest leida äärmisi jaburusi ja reaalsele elule mittevastavusi. Seda märkavad paraku vaid need, kes teemat enamvähem valdavad. Näiteks ajasrändamisest rääkivad raamatud tuleks kohe põlu alla panna, sest keegi pole seda veel tegelikult suutnud. Tähtis peaks olema vaid see, kas autor suudab säilitada lugu ennast, st et need mittevastavused on loose kirjutatud usutavalt ja väljapeetult ning ei hakka lugemisel häirima.
Järele mõeldes tundub, et ka selle loo puhul on tegemist nn Baiita remixiga Karmo Taltsi stiilis. Paraku saab seda stiili lugeda vaid ühe loo jagu (vt eelmine Jutulabor), siis hakkab tüütama.
On küll selliseid mürgiloomi, et suts ja mees kukub, aga see selleks. Antud tyki puhul ei ole see minu arvates tähtis, kui loos juba päkapikud esinevad, siis miks mitte ka sellised skorpionid, mida saab relvadena kasutada. Kuigi jah, tore oleks, kui neid superskorpione kuidagi muud moodi nimetada sellisel juhul. Mida pole, on lugu ise, kuidas seal tegutsevad skorpionid või mingid muud elajad, on selle kõrval viiendajärguline küsimus.
"Algernoni" autorid on sageli hädas oma tegelastest lahtisaamisega. Ühe meelest tähendas auto alla jäämine kindlat surma, teine pidas heaks vahendiks rästikuhammustust. Nüüd siis skorpion.
Võtame ette "Loomade elu" 2. köite ja loeme sealt: "Inimesele pole skorpioni salvamine tavaliselt surmav, kuid on teada mitmeid juhtumeid, mis lõppesid ... isegi surmaga, eriti lastel ja kuumas kliimas. Torke tagajärjel tekib valutunne, paistetus, seejärel tuleb unisus, külmavärinad, mõnikord tõuseb temperatuur. Need nähud mööduvad tavaliselt päeva-paari pärast..."
Mitte ühegi mürgiloomaga ei ole nii, et suts ja mees kohe kukub.
| 25.03.2002 08:37:08 |
Veiko |
Äähh?!
| 21.03.2002 15:15:14 |
Kalamees |
Jutt oli tõesti lahe ja natuke absurdi oli seal tõesti ja natuke nalja kaa
Mullese jutt täida meeldis selliseid võiks siin normaalses koguses rohkem olla
See oli nüüd küll täielik jama jah, autor pingutas oma vihjetemänguga üle ja muus osas ka midagi sellist polnud, mis oleks lubanud seda arvatavasti paroodiazhanri kuulumisele pretendeerivat joga vaimukaks pidada. Soovitan tykkidele a la "Kuninga mehed jaamas" ja käesolev sarnaste tootmise mõneks ajaks järele jätta ja katsuda mingit tõsisemaltvõetavat asja kirjutada. Praegu peab vist Taltsu loomingu tipuks "Karntsi" nimetama, mis aga ka eriti kirjandus ei kipu veel olema. Minu meelest peaks ilma topeltreaalsuseta ja muude trikkideta lineaarsete lugude kirjutamise mingil määral ära õppima, enne kui keerulisemate võtete kallale asuda -- seda, mis vastasel juhul juhtuda võib, näitlikustab "Saatuslik lugu" IMHO piisavalt.
| 17.03.2002 18:27:25 |
Freddy |
Tegelt on päris lahe aeg-ajalt sellist absurdi lugeda, aga - kas poleks parem BAASis vastavate teoste arvustused kirjutada ja otse ära öelda, mis ei meeldinud? Nojah... aga muigele võttis küll;)
Loodan, et sellise jama produtseerimine ei saa autoril harjumuseks, sest mul on tõsiselt kahju ajast, mis ma selle lugemise peale kulutasin. Kui see nakkab ka teisi autoreid (näiteks Märt Saart ja veel mõnda), siis korraldan varsti Raekojaplatsil üleriigilise meeleavalduse, et Laborisse filter ette tagasi pandaks.
|
