Algernon
Arvustused jutule «Troonipärija» (Taivo Rist)
[ Jutt | Jutulabor: märts 2002 | Uued arvustused ]

09.02.2005 21:56:38 Maria

Kuna järg tuleb? :D

02.06.2002 17:23:23 sugar

misasi see veel oli? üks pool oli referaat ja teine...lihtsalt rämps.lonkav ja lihvimatu. Liitmise tehnika iseenesest huvitav.

19.03.2002 12:42:41 Indrek

Ilmselt tuleks jutt aasta pärast veelkord üle lugeda, kui "Stalkeri" esiviisikut hakkan kokku seadma. Praegu mahub noore aasta parimate sekka kindlasti ja kindlasti on selle koht Varamus, mitte laboris Uaga see on toimetuse probleem). Kirjutatud võiks olla mõnes kohas veidi ladusamalt... mõni detailiseering lisaks ei teeks kah halba. Sisu poolest ei olegi midagi kommenteerida, toodud versioon on ju igast asendist vettpidav... Tähendab, väga nauditav on, kuidas kõik omadele kohtadele asetub; ajaloolis-mütoloogilised faktid loogilisse skeemi asetuvad. Rooma kombelõtvus, Zeusi-Jehoova samasus jne. Inspireerib igati mõttetegevust ja väärt rohkesti kiidusõnu. Aga polemiseeriks ka teiste arvustajatega.

On täiesti selge, et Rooma jumalate näol pole tegemist "faktivigadega", vaid täiesti sihikindla kasutamisega. Tegu pole ka legendide segamisega... pigem ühe legendi lahtikirjutamise ja õigekssilumisega. Puändiks pole mumeelest ja jeesuse sünd... autor lihtsalt lõpetab selle koha peal jutu. Lugeja saab vabalt puänte edasi tekitada, alustades näiteks Zeusi kättemaksust mõnikümmend aastat hiljem.

13.03.2002 13:22:27 pätu

Tegu on äärmiselt "huvitava looga"...

04.03.2002 14:22:47 Ene

Tõepoolest, meelest läks välja, et Areopagitalt ja teisteltki on sarnast kraami ilmunud. Aaaga, mina isiklikult eelistaksin tolleaegseid tekste sellele siin...

04.03.2002 13:36:54 Meelis

Juutide ja hellenite pärimusi on ennegi ühendatud. Lokkas esimestel kristlikel sajanditel päris võimsalt selline kirjandus. Mõned arvavad, et kristluski on selle tulemus - siin võib Taivo Ristil isegi iva sees olla. Aga ma ise arvan, et (Pseudo) Dionysios Aeropagita esitas seda asja võibolla veits paremini.

04.03.2002 12:43:34 Kristjan Sander

Mina sain nii aru, et see Jeesuse sündimine pidi puänt olema... Suhteliselt õnnetu puänt minu meelest, umbes selline, milliste eest mindki on siin kritiseeritud... Ning see, mis enne puänti tuli, ei olnud ka teps mingi eriti vinge jutulõng. Enel on õigus ses osas, et müütide segamine põhimõtteliselt on huvitav tegevus, aga see mõte on ka ainus, mis selles loos minu meelest huvitavat on -- mõtted aga, nagu üldiselt teada, maksid omal ajal 5 kop pang ning kurss pole eriti muutunud.

04.03.2002 12:39:08 Ene

Poisslaste tapmise lugu esineb vähemalt sünoptilistes evangeeliumites. Kas küll kõigis, ei mäleta. Tõsi ta on, et pärimused Taaveti soost kuningast inspiratsiooni saanud Moosese loost. A tegelikult võiks loo autor uurida küll algallikaid, no mitte päris, see vist üsna võimatu, aga üldiselt tunnustet allikaid ju siiski leidub.

04.03.2002 12:23:38 Ene

Algus oli üsna tüütu. Pähe kulunud legendide parafraseeringud on ikka seda. Üsna naljaka tulemuse saab, kui ühendada kaks pärimust, ehk siis juutide ja hellenite oma. A teinekord võib ju proovida budistliku ja germaani/inkade maailmapilti ühildada.Või näituseks Sulismadu siduda valküüride, miks ka mitte Siddharta enesega, kui Rahula osutub väikeseks tegijaks... jne.;) Ja lugu lõppes liiga äkitsi. Et kui antiiklegendid said pikalt heietet, siis Kristuse legendi võiks ju samuti pikemalt esitada miskis kummalises võtmes. Või siis ka tavalises, kuigi see oleks sama igav kui antiiklegendide puhul.

04.03.2002 11:59:08 Matvei

Lugu ise oli ladus ja meeldis aga segavad faktivead olid sees. Zeus&Co olid Kreeka, mitte Rooma jumalad. Roomlased võtsid nad valdavalt küll üle aga nimed muutusid; et siis Jupiter, Nike, Vulcanus, Neptun, Mars jne. Piibli koha pealt ei julge vaielda aga kas ei ole ka lõpuosas Jeesuse ja Moosese lugu omavahel segamini (poisslaste tapmine?)

01.03.2002 14:12:10 mart

täitsa loetav lugu. lahedalt kirjutatud, ladus.

aga ehk oleks troonipärijaks olnud Lucifer? ja Petlemma poisi oleks (kolmandaks) anastajaks pannud ;))

01.03.2002 13:20:36 Toomas

Tore, minu arvates on päris hästi välja kukkunud see mix antiikmütoloogiast ja kristlikust legendist. Küsimusi tekkis üks - Pallas Athena pidi jääma suureks ja (vist) ka tuntuks. Aga mis nime all siis teda kristlik maailm tundma peaks? PS Huvitav, kuna tuleb esimene karvustaja a´la poole peal aimasin juba ära, mis lõpus juhtub???

Avaleht | Arhiiv | Autorid
© Eesti Ulmeühing 1998-2003

W3-mSQL 2.0.11 by Hughes Technologies