|
[ Jutt |
Jutulabor: märts 1999 |
Uued arvustused ]
Selline lahe lugu vahelduseks lugeda. Mitte eriti originaalne, aga ladusalt jutustatud. Ent põhiidee oli lahe: peab olema sangar, et mitte teostada eesmärki, mis on käegakatsutavas läheduses. Ilus lugu.
Mulle isiklikult meenus kunagises "Pikris" nähtud pilt sangarist, kes ilmse rahuoluga otsa eest higi pühib, ilma peata Lohe ja Printsess kõrval vedelemas. Selles loos oli kõigil kolmel õnne. Lootkem meiegi parimat!
Üllatavalt hea lugu!
Lugu on lahe ja lobe küll, aga kuidagi üheplaaniline isegi nii lühikese laastu jaoks. Samuti, nagu eelpool mainiti, on sellised lahedaid, naabrimehe mentaliteediga lohesid kuidagi palju siginenud. Muidugi ei tohi unustada, et tegu on juba 10 aastat vana tekstiga. Praeguses kontekstis ei kõla jutt enam nii originaalselt, kui '89 a.
Hoolimata kriitikast, mida tegin, jutt mulle meeldis. Irisesin rohkem põhjusel, et usun autori enamaks võimelise olema. Kus jäävad jutud 90-99? Tahaks veel hambaid teritada.
Usun, et ma pole ainus, kes olles kolm sõna: printsess, lohe, söömaaeg; oma kolus ritta seadnud arvasid end loo lolli ja maitsetut lõppu ette nägevat ja valmistusid juba autorit mageda puändi eest tukast sakutama.
Ja seda suurem oli positiivne üllatus, mida selle loo elegantne ja vaimukas lõpplahendus pakkus.
Lahe. Pingevaba. Nagu "vasaku käega" paberile visatud. Lihtsus mis realiseerus Geniaalsuseks.
Tegelikult oleks sellise teemapüstitusega võinud väga hästi libastuda labasusse. Aga seekord läks õnneks - lugu 'o lahe ja hea. Aga üks assotsiatsioon on peas. Ei mäleta autorit ega pealkirja- oli eesti nais-luuletaja poeem sangarist, kes läks ja tappiski lohe ära. Ja võttis lossi ja printsessi ja muu värgi endale. Ja tast endast sai lohe. JNE. Ja nüüd. Traagiline lõputu kurjuse (kurjusega) võitmise ring (läbi lõputu hulga muinasjuttude) lõpeb siin. Üks Vana Lugu on leidnud õnneliku Lõpu. (""happy end" on see, kui end tuleb õigel kohal") Ja isegi paadunud tehnokraat - habetunud kyberpunkar naeratab ;)_
| 22.04.1999 15:37:06 |
ronin |
vana m^nus lugu, kui keski minu arvamust k"siks. kirjanduslikust seisukohast hindamiseks m^istust ei jagu, aga vana teema uue nurga alt vaatamine annab alati hea tulemi
V2ga huvitav humoorikas lugu. Selline v2rskendav... m6nus noh.
Parim lohejutt, mida olen kunagi lugenud. Kuigi jah, tegelikult läheb Tolkieni varasem looming rohkem peale, aga teemad on natsa erinevad kah. Väga hea!
| 31.03.1999 10:59:56 |
Lev Goldstein |
"Sangari" läbilugenuna meenus mulle 1 kentsakas lugu, mis juhtus umbes aasta eest. Olin toidukaupade poes ja silmitsesin riiulit kala- ning lihakonservidega. Pilk jäi pidama purgile, mille juures seisvat silti ma ikka ja jälle üle lugesi, tahtmata oma silmi uskuda - "Konserveeritud lohe". Värisevi käsi võtsin preservi kätte ja vaatlesin seda. Uskumatu! Kas tõesti on kätte saadud?!! Kas tõesti toidukõlbulikuks valmistatud ja müügil?!! Sellised tundmused valdasid mind 5-10 sekundi jooksul. Kujutasin juba ette sensatsiooni ajakirjanduses ja seda, kuidas ma edeva ükskõiksusega müütilist olendit sõpradele viina kõrvale sakuskaks pakun. Ning ometigi ei ole ma 9-aastane laps, vaid 29-aastane ja kõrgema haridusega!
Siis tuli aga mul pilt ette tagasi ja ma mõistsin, et o-l on lihtsalt kriipsuke teadmata põhjusil pealt puudu ja see on kõigest lõhekonserv. Minust ta ostmata jäigi.
"Sangari"-taoliste tekstide rohke lugemine võib, nagu näha, fantasy ja reality päris segi ajada. Mis juttu endasse puutub, siis päris silda ma selle peale ei visanud, aga ka tavapärane pettumusetunne, mida sarnase temaatika seltsi aja veetmisel kogen, jäi tundmata.
Lahe! Pikem olla ta küll ei tohiks. Muidu oleks jälle pidanud paberit raiskama (pikemad jutud tuli välja printida).Tubli autor!!!
Jube äge lugu! Minu meelest täitsa õige pikkusega(kuigi võib-olla võinuks siiski veidi-veidi pikem olla). Väga mõnus oli lugeda.Kohe soe tunne tuli südamesse.
Eriti peale hunniku ilmatuma pikkade juttude lugemist.
nii vafffa....loo pikkus oli ka hea. mõned jutud lihtsalt peavadki olema lühikesed. mida ei saa öelda paljude teiste algernonis avaldatud kirjutiste kohta
| 16.03.1999 03:12:55 |
Must Kass |
Kena ja, NB!, ôige pikkusega lugu. Selle sisu pikem ümberjutustus ei ôigustaks. Kas keegi oleks tahtnud lugeda, kuidas sangar 20 aastat lossi poole ratsutab? Vôi milles tema ônnetu armastus seisis? Vôi kuidas lohepojad välja nägid? Vaevalt küll...
Meeldis mullegi. Aga muidugi nõustun Rauliga, et mitu korda pikem olgu ta kindlasti. Ei ole hea raisata suurepärane süþee ära miski laastui peale, kus see õieti maksvusele ei pääse. Ei ole mitte hea.
Tõesti mõnus lugu!
Ega ei tahagi selle kohta muud midagi öelda. Kõik eelkirjutajad on kiitnud, mina jagan nende arvamust.
Oli tore lugu jah. Ja loodan, et tulevased lood (kui neid ikka tuleb ja ma ei leia po~hjust, miks ei peaks tulema) on veel toredamad.
Oh sa kurat! See oli küll hea! Sihuke eriti vaba sulega kirja pandud. Lühike aga hea. Ja kena igati debüüdiks (on ikka debüüt, jah?)...
...ja et Katz ei peaks pettuma - pagana lühike! Need süzheekäänakud ja paar puänti lõpus lausa karjuvad tiba pikema käsitluse järele. Praegu natike nagu liiga palju liiga head liiga väikse tähemärkide arvu kohta. Kontsentraat on ikka kuramuse tugev. Veike lahjendus tuleks asjale vaid kasuks.
Kusjuures üks pühadustteotav mõte tuli pähe. Õige-õige natuke nagu meenutas miskipärast Sapkowski lihtsamaid jutte (Geralti-seeria kaht esimest mõtlen). Kordan: õige-õige natuke. Loomulikult on Taivo Rist (anno 1989) Sapkowskist (mis iganes aastal) niisama kaugel kui nende ridade autor praegu Kodiaki saarest, aga mingi hämar seos tekkis.
Ja veel. Kui «Sangar» on dateeritud kevadega 1989, siis kas on ka midagi värskemat olemas-tulemas? Kui see aastakümme pikemaid kirjutuspause pole näinud, peaks ju uuem kraam ka kenasti lugemist kannatama.
| 11.03.1999 08:58:47 |
Indrek Hargla |
Lati võib endale seada madalamale või kõrgemale. Tähtis on sellest üle saada. Selle loo puhul autor sai - ei küünitanud kirjutama midagi sellist, millega hakkama poleks saanud. Mitte eriti pretensioonikas tekst, seega. Aga miks ka mitte. Sest kõik see, mis ette võeti, ka ära täideti. Lahtisi otsi ei jäänud. Musketid olid hea leid - mis edasi? Lohe elab veel sajandi või paar...tulevad siis pommitama või?
Aga...jõle ammu pole ühestki kurjast ja vastikust lohest lugenud. Kas see südamlike draakonite liin mitte liialt stamplikuks ei kisu?
Aga "Sangar" - nagu pealkiri ütleb - on pigem selline paroodia-lugu. Ja see on hea.
Oh sa tont, kui lahe lugu ;)
Ma olen täiesti oimetu igatahes. Mitte millegi kallal ei kavatse iriseda, muuta ei soovitaks kindlasti midagi.
(Isand Sulbi soovitab nagunii vähemalt 3x pikemaks kirjutada... )
Lyhemalt: viimase peal lugu!
Soovitaks pigem rohkem jutte kirjutada ;)
Ja kõigile teistele soovitan "Sangar" läbi lugeda, väärt kraam.
Soovituste lõpuks leian nostalgiliselt, et miski meenutas kangesti "Härjapõlvlaste kaitseala"... miski yldine heatahtlikkus ja positiivsus. Lohe oli ka ydini sympaatne olevus.
Mõnus lugu, kas teate!!!
Mulle meeldis. Ning seetõttu ei taha ma ka sellele loole miskit ette heita. Omas zhanris hästi välja peetud tekst!
Meeldiv üllatus!!!
|
