28.01.2002 13:52:52

Taivo Rist

Pealkiri, muidugi, ütleb liiga palju ära: esiteks, et tegelane saab surma, ja teiseks, et ta ikka päris inimene ei ole. Tal võinuks täitsa inimese nimi olla. TTÜ-s on MAT tootmistehnika eriala tudeng ja matriklinumber käib sinna taha.

X-tüüpi lugudest mul veel siiber ei ole, aga see jutt on X-st selgelt nõrgem. Kristjan juba mainis, et töösipelgad on emased. Kindlasti ei ole neil õhtust loendust ega ülevaatajaid. Kes rajalt eksib, ei saa kaikaga pähe. Distsipliini ka pole ja kõik töötavad vabatahtlikult.

Sellegipoolest võiks sipelgapesa elust kirjutada "1984" tüüpi raamatu, aga siin pole seda vaja, ilma töötab jutt pareminigi.

Pasknäärid (ega teised linnud) ei söö lepatriinusid, sest need on mürgised. See on (vist kogemata) autoril täppi läinud, et erinevalt paljudest lindudest hoiab pasknääri pesakond veel kaua pärast lennuvõimestumist kokku.

25.01.2002 17:57:02

Tarts

Lastejutt, kusjuures n6rgapoolne.

22.01.2002 22:50:40

eleonore

tobe. kui ikka lepatriinude ja sipelgate tegelikest suhetest mõhkugi ei tea, ei tohiks kirjutada ka. kõrisse oleks nad karanud teineteisele, mitte lendama läinud.

19.01.2002 13:32:03

Veiko

Hea muinasjutt. Seesugune, mis käib ajalehtede sabas või lasteküljel. Toimetus oli jätnud paar komaviga parandamata.

19.01.2002 11:59:32

RoheLohe

Lugu, millel lihtne lapsik lauseehitus ja v[rtsitatud vahepeal võõrsõnadega. Kui kirjutada lugu püandiga, siis peab püant olema hästi varjatud. Esimene lõik jättis tõepoolest mulje nagu oleks tegemist tavalise mehega, portfell käes, kuid kõik muu kiskus loo sisu ja lõpu nii alasti kui võimalik. See, kuidas keegi karjub hääle kähedaks nii et higi laubal, tundub antud juhul mulle totter. Isegi kui tegu on sipelgaga. kui tood paralleeli inimaailma ja putukamaailma vahel, siis ei tohi olla selliseid ebakõlasid nagu olid siin. Lastejutt võõrsõnadega - ei midagi muud. Pinguta veel.

18.01.2002 17:04:26

Kristjan Sander

Ja pealkiri ei kõlba muidugi ka kuhugi.

18.01.2002 17:03:44

Kristjan Sander

Mulle ei meeldinud, kaks palli, mitterahuldav. Esiteks on töösipelgad naissoost, st sigimisvõimetud emased. Teiseks on siiber nendest X-tüüpi lugudest ning antud juhtum oli veel kaunis totter näide ka -- st totter oi just see teine süzheeplaan, mis lõpuks ilmnes. Kui kirjutada lugu sipelgast, kellele lepatriinud õhulennu korraldavad, peab seda ikka VÄGA hästi tegema selleks, et see kannaks ja täiskasvanud lugejale muljet avaldaks. Ning lastekirjanduses on "Sipelgas Ferda" minu meelest lati kaunis kõrgele ajanud. Äkki prooviks midagi tõsist ka kirjutada -- st midagi sellist, mille ainus eesmärk ei oleks naljategu?

18.01.2002 15:27:19

Aivar

Nujah, lugu nagu oli, aga see lepatriinudevärk sai kohe ära arvatud ja siis kadus nagu pinge. Muidu hästi kirja pandud - paar trükiviga küll, aga see selleks.