Algernon
Arvustused jutule «Lohetapja» (Sean F. Wryter)
[ Jutt | Jutulabor: jaanuar 2002 | Uued arvustused ]

17.01.2002 11:50:55 Ene

Just loo salapärasus köidab. Nojah, mõni fraas vähem, mõni rohkem, üks ühe koha peale, teine teisele. Aga tegelikult ei mõjuta see lugu an Sich. Oli hea lugeda.

16.01.2002 17:15:52 Kahro

Mulle meeldis, et see jutt tekitab huvi, kuid samas ei seleta kuigi palju. Kui jutt koos lugeja enda fantaasiaga koos pärale jõuab ongi tervik.

12.01.2002 14:42:30

Huvitav, kuid lyhike ja lahti kirjutamata.

Väike ääremärkus - vankrist juhitakse hobust ohjadega, sadulast ratsme(te)ga.

12.01.2002 14:17:53 calime

Kena lugu ju...laastuna niimoodi..iseseisvalt ei peaks vastu, aga osana pikemast loost või kogumikust väga mõnus...just tekitab tahtmise edasi ja veel ja rohkem teada saada;)

11.01.2002 12:49:14 Martin

Indrek wrote >>>> et kui kindlasti peab lohejahist kirjutama, siis no miks kuradi pärast ei viitsita midagi uut ja huvitavat välja mõelda? miks peaks lohejahi lugu olema selline, kus mitte midagi ei toimu, kus pole ühtegi korralikku tegelast ega ühtegi huvitavat mõtet? ------------------------------------

Mina pole küll ennem ühtegi fantasy juttu lugenud, kus minnakse lohet tapma, aga lohet ei tapetagi ära, õigemini, lohet ennast üldse pole :) Sellesmõttes on see kuradi huvitav ja uudne. Pole mõtet lugeda jutte diagonaalsel meetodil, vaid mõttega

08.01.2002 14:33:37 Indrek

algul tahtsin väga pika arvustuse kirjutada, siis lugesin uuesti ja üle leidsin, et pole mõtet. tekst logiseb iga kandi pealt ja asja tast ei saaks ka parandatud kujul. tuleb hoopis uus kirjutada. võibolla kui autor selliseid veel kümme tükki kirjutab, hakkab talle endale ka kohale jõudma, millest on vaja kirjutada ja mida juttu panna, ning millest mitte.

aga inspirastioonist tahtsin veel öelda, et millegipärast on (viimane) lohe ja tema jaht/tapmine kaks asja, mis algajatele autoritele kohe pähe tulevad, kui fantasyd kirjutatakse. see on nii kulunud teema ju... nii et võiks ka mõne tuntuma teksti enne läbi lugeda. ja minul tekkis küsimus, et kui kindlasti peab lohejahist kirjutama, siis no miks kuradi pärast ei viitsita midagi uut ja huvitavat välja mõelda? miks peaks lohejahi lugu olema selline, kus mitte midagi ei toimu, kus pole ühtegi korralikku tegelast ega ühtegi huvitavat mõtet?

07.01.2002 08:20:24 Veiko

Ei hakka ka mina norima mingite lausete pärast, sest lugu ise oli ju väga kena. Tahaks märkida ainult, et kui seal loo alguses öeldi kuskil, et: "«Ma olen kuulnud, et siin lähedal elavat üks lohe,» ütles ratsanik. Mehe nägu muutus süngeks. «Jah. Ma ei ole seda koletist küll oma silmaga näinud, aga räägitakse, et ta elab selle mäe otsas seal metsa taga ja lendab öösiti küla kohale saaki varitsema..." ,siis oleks eeldanud, et küla ise elab pidevalt lohe hirmu all ja lõbusad õlleõhtud ei ole just eriti tavalised. Samuti oleks pidanud seletama natuke lähemalt Tapja filosoofiat, kas või paari lausega (mis tüüp ta niisugune on ja miks ta seda lohet niiväga tappa-neutraliseerida tahab; kas idamaade tarkusest või isiklikust kuulsusejanust). Kuid see ei ole mõeldud siin kriitikana, vaid lihtsalt tähelepanekuna. Nautisin järjekordselt võrratult häid kirjeldusi (milleni ükski teine Eesti ulmekirjanik seni pole küündinud). Kui see on tõesti Sean F. Wryteri nime taha peituva kirjaniku kolmas või neljas töö, siis on tegemist puhta andega. Edu!

06.01.2002 22:22:13 Lohela

Võrreldes selle va "tornilooga" on antud vaimutöö ju igati bro:) Tobe on norida mingite suvaliste lausete pärast, mida mõni mees kuskilt tekstist välja otsib, et saaks oma "annet" ja "hywa lausetundmist" demonstreerida. Ulmelood ongi sellepärast toredad, et jätavad ruumi igayhe fantaasiatööle, nii et kui sul ei jätku küllalt mõistust ise välja nuputada mis rafas see Elgranil siuke on kes.., siis mine loe mõnd ajalehte - ja kindlasti leiad miskit, mis sinu eest pudiks ära tehtud. Ja kui nyyd veel poindi yle vaielda, siis-kes otsib see leiab ja kes ei viitsi otsida, siis arvake ära mis temaga saab... Igati hää lugu. Ja annab mõtteainet, kui mõtelda viicid. a see on ju mõnus;)

04.01.2002 11:49:45 Tarts

Jälle see episoodilisus!! Mitte keegi ei saa mitte millestki aru, kugi on tunda, et kusagil taustalkäib põhjalikum käärimine. On inimesi, kes eelistavad õllevahtu õllele endale, paraku mina nende hulka ei kuulu.

Kohati läks autor imho metafooridega pisut liiale. Näiteks mulle jääb pisut segaseks, kuidas saab tegelase, kes räägib tegelikult ainult kymmekond lauset, juttu numetada ladusaks nagu mägioja vulin. Ehk tuleks kasuks tera vähem ilutsemist ja rohkem tummist teksti. Oleks hirmus meeldiv olnud, kui oleks Tapja päritolule kasvõi vilksamisi valguse kirgastavat kiirt peale näidatud. Eks ma küll nime järgi lulgesin tetavaid üsna kaugele ultauvaid järeldusi teha, kuid siiski... Viide ammusele ajale ja lohedele oli hea ja paljulubav. Ootan veel.

04.01.2002 02:39:03

Kogu Elagrenil oli ainult üks rahvas, kelle kätetöö võis siduda endas sellist praktilisust, lihtsust ja ilu ning neid sattus siiakanti järjest harvemini.

hmm hmm kui juba selline lause siis oleks võinud ka kirjutada mis rahvas see selline oli.

lugu ise oli minule väga meeldivas stiilis kirjutatud ja üldse on väga tore kui üksteist tingimata maha ei notita, tugevam selgitab eksituse ära ja lahkutakse üksteise saatust austades.. kahju et sellist asja päris elus nii vähe juhtub - au kipub täitsa ära kaduma..

trz: sinu PS on kod. sanderismi arvustuse kohta? peaks juba nimest selge olema et see arvustus on toodud võrdlusena herr kristjan sanderi "täiuse aja" arvustus(te)ele. ja kuna pole algernonis varem numbrid tähtede asemel (ä=4 jne) stiili kohanud siis arvan et selle kirjutas seltsimees zugreb.

03.01.2002 15:12:30 Trz

Sfw tundub aina paremaks minevat... et tuleb tahtmine juba järgmist juttu lugeda :-) Hea on see, et kirjeldused, isegi kui neid on palju, on nii lihvitud et ei hakka häirima. Samas, korralike ja keeruliste lausete keskel oli selline: "Hererl-ezra, Esimene Jõuring, iidsete jumalate kummardamispaik, mis möödunud aastatuhandetele vaatamata ikka veel oma sisemise jõu mõjul püsti seisis." Olgugi kontekstist välja rebitud, pole sellel lausel struktuuri ja sellest tulenevalt ka sisu. Alus on, kolm kõrvallauset on, öeldist ei ole. Kõlagu asi pealegi õpetajalikult, see lause ei ütle midagi. Kuigi taoline asi võib olla ka taotluslik, ei mõju see praegu sellisena, näib nagu oleks lihtsalt kahe silma vahel jäänud. See on muidugi hea et jutus on vähemalt midagi, olgugi see siis vaid üks lause, mille kallal norida saab :-) Minu jaoks oli jutt piisavalt terviklik, fragmendina oleks mõjunud siis kui oleks alustatud mitte talumehe vaid tapja endaga. Ja otse loomulikult ei ole see lugu kiiresti lugemiseks, detaile on liiga palju, kuigi see pole enam midagi, mida ette heita, pigem stiiliküsimus.

PS Kahju et ikka veel leidub neid, kes ei võta algernoni kui ulmeajakirja, mida see tingimata on, ja virisevad kui asi tõeluse piiridesse ei mahu.

02.01.2002 13:57:43 Kristjan Sander

Kaunis kena tükk. Sõnastust tuleks paaris kohas veidi kohendada. Näiteks "«Mina ei tulnud mõõgaga ega väega,» lausus Tapja. «Mina olen Tapja. Mina tulen sõnadega.» «Sa arvad, et lohe vastu nendest piisab?» küsis Xaramesh. Tema sõnades ei olnud tunda irooniat." Viimane lause ei kõlba, "sõnu" saab liialt palju. Ning mina oleksin selle esimese osa kirjutanud kasvõi Robin Hoodi stiili matkides, vana hüva oktoobriõlu jne, st seda külakest sooja huumoriga katsunud kujutada mäe tipus vilistavate tuulte vastandina. Aga see on muidugi maitseküsimus. Kui võrrelda esimese looga sellest tornist, siis on igal juhul hinne vähemalt kahe palli võrra kõrgem.

02.01.2002 12:19:23 Sanderism

Pole ju vôimalik! Draakonit pole olemas!

Aeg ei saa ka seisma j44da loll jutt. Kui draakon eksisteeriks oleks tal kanaaju ja rääkida ta ei oskaks.

Pealegi on täiesti ebaloomulik, et selline lihakäntsakas ôhus püsib.

02.01.2002 12:05:10 Zugreb

Kohati olid detailid segavalt keerulised v6i oli lauseehitus kuidagi m4da igatahes j4i kiiresti silmi yle teksti libistades segaseks. Kuigi selles, et too n4ota mees see "vahepealne oli" polnud kahtlust hetkekski...

Ma kyll otseselt ei taha, et autor juttu poindi sisse kirjutaks aga positiivne oleks kui ma sealt lugedes midagi endale leiaks... ...j4i j4lle selline fragmendi mulje...

Avaleht | Arhiiv | Autorid
© Eesti Ulmeühing 1998-2003

W3-mSQL 2.0.11 by Hughes Technologies