|
[ Jutt |
Jutulabor: detsember 2001 |
Uued arvustused ]
Keskmine Kreutzwaldi muinasjutt on parem kasvõi sellepärast, et ta ei ole nii otsesõnu moraliseeriv.
| 29.12.2001 00:36:47 |
Tarts |
T6epoolest raske on arvustada lugu, mida ei ole. Tuli, nägi, v6ttis... See ei ole lugu, parimal juhul v6ib seda asja nimetada kehvasti teostatud kontseptsiooniks. Ainult sadistliku maiguga linnupoegade piinamist on viitsitud natuke lähemalt kirjedada. Siin läheb asi puhti siklikuks, kuid ma ei saa hästi arvata inimesest, kes kirjutab "Ta tundis suurt mõnu, kui soe veri tema kätel voolas, mistõttu ta veel ka ülejäänud kahel linnupojal keeled suust välja rebis." Nojah ja siis muidugi see igasuguse kriitikameeleta teostus.. Isegi kontseptsioon (kui tema on avaldamiseks m6eldud) v6iks olla enam-vähem kirjakeelselt vormistatud. Sorry, kui pisut kurjaks kätte läksin, kuid ei yhtegi kiitvat s6na selle loo kohta.
Rahvajutt... töödeldud kujul. Mingu inimesed aga Eesti Kirjandusmuuseumisse või mujale, kus on rahvaluule saadaval. Ja seal ta ongi. Oskar Looritsa järgi veel pealegi Eesti rahvaluule vanimast kihistust. Nii et Hargla ja Sander unustagu oma judaistlik-kristlik kontseptsioon...
Aga häirima jäi küsimus... kui see ilmus nüüd "Algernonis", siis MIKS ei ole Kreutzwald oma ennemuistsete juttudega BAAS'is?
siin on jah igast värki oma tahtmise järgi kokku kirjutatud.. kangesti meenub "Tõest ja õigusest" see sama asi selle vahega et paha vend kuisas seal ussi vms..
*Vastuseks Ants Millerile*
Selge. Järgmine kord loen jutu läbi, teen kerge toimetamise ja saadan jutu toimetuse meilile.
Muinasjutt. Või kiirelt jutustatud legend. Ilma ilustamiseta. Sellist asja vorbib 10-15 minutit ja mulle isiklikult tundus, et selle kallal on liig vähe vaeva nähtud. EI mingit tunnet jätnud, lihtsalt olin niisama ükskõikne kui olin libistanud silmadega kõik read läbi. sisu paneksin viiepallisüsteemis 1,7 ja vorm on 1,3. Ma ei ole su teisi lugusid lugenud, kuid see...oli lihtsalt üks sadistlik muinasjutt/legend, vähemalt minu jaoks. Aga mina ei ole arvatavasti siin mingi kritiseerija, sest ise pole veel ühtki kirjutsit siia saatnud... kuid kindlasti kavatsen üsna pea midagi saata. Siis saad sina minu kallal iriseda:)
Druiid
| 04.12.2001 13:52:52 |
Lilith |
Jutt on nagu on. Või nagu pole ka. Pigem tekitasid eelnevad arvustused kysimuse, kas rahvaluule ja ulme ongi nii väga erinevad asjad? Et kui loeme rahvajutu kogumikust lugusid haldjatest, et siis on rahvaluule, aga kui tänapäevases ajas ja keskkonnas paneme haldjad tegutsema, siis on ulme?
eee... kumma see Kaarel siis kosis, Liisu või Miina?
Lugu ise muidugi on mögga, nii umbes 5. klassi koolikirjandi tasemel (muuseas, umbes selline kirjanditeema meile siis omal ajal isegi anti, kas kaugetest kaheksakümnedatest saadik pole tõesti midagi muutunud?), aga kommentaatorid näitavad pimedat viha tõesti üles... Jyrka, Indrek ei öelnud, et rikutud looduses judaistlik-kristlik maailmapilt süüdi on. Indrek ütles, et Metsaisa needus on stiilivääratus -- selline needus on pärit Vana Testamendi lugudest, kuhu Metsaisal ei tohiks asja olla ning et judaism ja kristlus ei ole religioonid, mis loodusega harmoonilist kooselu mingi eraldi väärtusena väärtustaksid. Ja ses osas on tal minu meelest täiesti õigus.
Jutust on raske rääkida... sest on raske rääkida asjast, mida pole. On visand (punktiir), millega oleks kui maha märgitud see rada, kus jutt kulgema peaks hakkama. Kahjuks autor vaid eeltöödega ka piirdus.
Tegelikult polekski selle jutu kohta sõna võtnud, aga Indrek Hargla tuli paika panna. Paha lihtsalt lugeda, kuidas mõnel mehel vahkviha silmi pimestab. Iseenesest originaalne kontseptsioon (nagu kõik paranoidsed vandenõuteooriad), et rikutud looduses on süüdi judaistlik-kristlik usukontseptsioon. Sa püha pask! Greenpeace peaks hakkama omi lollpäid vist ka kirikuuste ette aheldama?
| 03.12.2001 14:54:43 |
Aivar |
Jutt sisu poolelt väga ei üllatanud - ei positiivselt ega negatiivselt. Täiesti keskmise looga on tegemist, aga vormiliselt väga loetavalt ja ladusalt kirja pandud. Nii et soovitaks rohkem vaeva näha sisu arendamisel. Jõudu ja jaksu.
Vastuseks Mardile
Ma ei tea, kas keegi toimetusest tegeles justnimelt kelgutamisega, aga kindlasti kulutasime me millelegi muule aja, mis oleks kulunud selle loo õigekirja toimetamisele. Ja oleme alati nii teinud ja kavatseme ka ettenähtud tulevikus nii toimida kõigi Jutulaboris ilmunud ja ilmuvate lugudega, sest see on muide täies vastavuses rubriigi idee ja olemusega. Nii et edaspidi palun sellised märkused autorile suunata või - kooskõlas Jutulabori ideega - saata meile oma versioon, kus õigekiri parandatud.
Igaks juhuks lisan, et loomulikult parandame ilmsed apsud, mis ülelugemisel silma hakkavad, niisamuti kui teinekord korrigeerime kujunduslikku ülesehitust, kuid põhimõtteliselt hoidume ulatuslikumast ringitegemisest.
nii etteaimatavat ja lihtsat lugu annab teist ikka leida
Mulle meeldis... kuni viimase lõiguni. Ei oskagi täpselt öelda, miks aga see lõpp karuga oli jama - ehk väheütlev ja väheüllatav. Aga kui kirjandlikkusest kubisevale stiilile mitte tähelepanu pöörata, siis oli jutus pinge sees. Detailidest jäi silma see, et patt ja selle nuhtlemine laste(laste) kaela on judaistlik-kristlik kontseptsioon, mis nagu metsaisa suhu ei taha väga sobida. Pealegi pole looduse kahjustamist need religioonid kunagi hukka mõistnud, vaid pigem tagant õhutanud. Noh, iseasi, kui tegu oli mõne hulluksläinud loodusvahist pastoriga, kes avastandu, et tal ühtlasi võime needusi pääle panna.
| 03.12.2001 09:37:04 |
Veiko |
Tjah... See lugu nüüd küll kuidagi ulmega ei seostu. Käib nagu rahvaluule valdkonda. Kui toimetus mõtles, et see peaks käima horrori alla, siis seda ta ei tee. Niisuguseid jutte loetakse lastele õhtuti pool üheksa Vikerraadiost.
Toimetus on niivõrd lühikese loo õigekirja toimetamise asemel liugu lasknud :)
Lugu iseenesest oleks nagu kuskilt rahvajuttude kogumikust maha viksitud, st keskmiste keskmine. punkt
|
