Algernon
Arvustused jutule «Gondvana lapsed [uusversioon]» (Indrek Hargla)
[ Jutt | Jutulabor: veebruar 1999 | Uued arvustused ]

18.02.2000 21:09:23 Oudekki Loone

Algas väga hästi ning siis kippus vahepeal natuke venima. Ja lõpp tuli siis kuidagi mauhti... Kirjutatud, s.t. jutuvestmise poolelt väga hea, aga süzee natuke hüpleb ja muutub vahepeal pisut igavaks. See kõikvõimalike suguluste sissetoomine jäi natuke segaseks, miks seda küll vaja oli. Ja tegelikult ootaks et jutt veel jätkuks, mis siis edasi sai (ning kannibalism äärmuslikes tingimustes on suhteliselt oodatav ja ennenähtud asi). Ja mitte ei taha uskuda, et inimesed ei muutu nii pika aja jooksul... Hea detail oli see, et inimsöömine oli täiesti absurdne ja jube asi, mis südame pahaks tegi. Kui lihtne on siis õuduskirjanik olla.. Või ehk seda polnud enam tolles maailmas olemas? Ei kipu uskuma, muidu olid ijnimesed kuidagi väga tänasega sarnased :) Aga jah, köitev lugu igastahes!

16.01.2000 20:40:26 triin

juttu lugedes tuli meelde nii mõnigi varem loetud SF raamat ning see valmistas mõningase pettumuse. kuid tõele au andes tuleb öelda, et harglal on jutuvestja annet ja selle üle saab ainult rõõmus olla. arvan, et praeguseks hetkeks ajas on üldse raske lisada midagi täiesti uut, seda enam nii nõudlikus zhanris nagu SF. arvatavasti on selleks tarvis pradigma muutust. kuid igaljuhul oli juttu mõnus lugeda, ta oli köitev ja hästi üles ehitatud.

21.11.1999 11:13:19 Wõrokas

Hästi sihitud lugu!

Ma ei imesta, et see lugu palju kiidusõnu Eesti ulmelugejailt on ära teeninud. Vastupidine oleks isegi pisut kummaline... :-)

Ometigi, arvan (oma rikutud maitsest lähtudes), et "Gondvana lapsed" ei ole (ega ka jää) autori tipuks. Nõela kotis ei peida ja ma kindlalt usun, et Indrek Hargla veel rõõmustab meie ulmlejaid uue ning parema kvaliteediga.

On kindlasti märkimisväärne, et IH pole lasknud ennast anglo-ameerika ulmestandartitest ilma suurema kriitikameeleta kaasa vedada. Selgelt on aimatavad ka muud mõjutused ja puhuti (eriti alguses) meenutab lugu head stiliseeringut 60.-ndate ulme helgema poolega. Siit mängib väga hästi lõpp, mis loob avalehekülgedele tugeva kontrasti.

19.09.1999 19:32:53 Kaspar.K

Super!!

03.08.1999 16:25:40 OTT

…ei õnnestunud "vanaversiooni" näha. Õnneks. Parandustega juhtub teinekord, et pöörad neile tarbetut tähelepanu, takerdud vähetähtsasse. "Gondvana lapsed" väärib kahtlemata trykimusta ja jääb loota, et nõnda ka kujuneb - nii meisterlikult väljapeetud ulmekat ei mõistnud kuidagi oodata. Eespool arvustanud on kõik juba ära öelnud. Söandan yksnes lisada hinnangu, mida loodetavalt ei kanna kadeduse-satikas selle vaieldamatu, seni kahjuks piiratud ringile avastada antud talendi vastu. Indrek Harglal on siin yleval veel yks pikem jutt, mis vahest pole nõnda tihe, nii aega ja ruumi haarav nagu "Gondvana lapsed", ent viimati nimetet teost aitab võrdlemisi hinnata. Ma ei kõnele stiilist v. syntaksist v. semantikast. Nende keeruliste terminite maht ning tähendus on mulle tundmata. "Gondvana lapsed" lööb "Uskmatuse hinda" -- nagu tundub -- pika puuga. Ja lööbki… ainult… lugedes ulmekat tekkis häiriv tunne, mis enam ei kadunudki, justkui loeksin mõne vanameistri tõlget. Ja lõppeks näis "Uskmatuse hind" isegi ehedam ja nauditavam. Autor pole oma kohalolu loos nii püüdlikult maskeerinud, välja klantsinud.

Hinne oleks muidugist 10 balli

19.06.1999 04:12:08 Jüri Kallas

Väärt lugu!!!

Kindlasti saaks siin veel palju parandada (me arvame seda iga kohaliku loo puhul) ja kindlasti saaks siia veel ka palju juurde kirjutada (seda arvame me iga meeldinud teksti puhul)! Hargla lühiromaan on kohalik toode ja meeldib ka vist paljudele...

Samas on mul hea meel, et Indrek Hargla on selle teksti edasise treimise hooletusse jätnud ning tegeleb uute lugudega – ühte asja pole võimalik järjest parandada ning see mis praegu tuleks ilge punnitamisega, see võib paari aasta pärast ja soovi korral tulla lõdva vasaku randme liigutesega.

Kiidan!

Kairi, loe lühiromaan läbi... see pole lühijutt... siin on hulk kohustuslikke lehekülgi, mille vajalikkus ja tähendus saavad oluliseks alles edasisel lugemisel.

16.06.1999 14:48:00 Drek Kornel

Meeldis väga! On hea meel, et sellise koha netist üldse leidsin. Jõudu ja edu. Drek.

13.06.1999 21:15:44 kairi

Ei viitsind lõpuni lugeda.Ei köitnud vist.Heietust liiga palju.Lugesin just arvustusi,ei saand aru,miks eellugejad vaimustuses olid.

25.05.1999 21:16:22 Jaan Meriniit

Ilus oli lugeda ja v6rrelda esimese osaga. Parandused olid korralikult lisatud, ainult kapteni p2evik n2is olevat liialt reetlik ning l6ppu ennustav. V2ike nali tuli aga meelde seoses pikkuseparandustega. Pikendatud oli nii muutumisaega kui ka s1ndmustikku. Tulnukate pikkust oli aga seekord Liialt alandatud, sest on ju keskmine pikkus eestlastel viiek1mne aastagagi viis sentimeetrit kasvanud. Eeldades aktseleratsiooniprotsessi j2tkumist oli eelmine pikkus siiski suht m6istlik, sest maalasedki peaks sellisel ajastul olema juba oma kasvult kahemeetrised.

04.05.1999 15:38:14 A P

Kuna ma jutu esimest versiooni ei olnud lugenud, siis seda parem oli mul nautida käesolevat ja kommentaar on napp - VÄGA HEA kirjatükk. Pane sama moodi edasi!

14.04.1999 21:02:57 Siim Sõber

Ulmelugu selle sõna parimas tähenduses. On olemas kandev idee, mida ilma ulme vahenditeta poleks olnud võimalik edasi anda. Lisaks sellele pakub "Gondavana" (nagu eelnevaist aramustest näha) ka hulgaliselt erinevaid tõlgendamisvariante, keerab lugeja ajud täiele võimsusele.

Seoses eelmise versiooniga ja uues tehtud parandustega tundub mulle, et uusversioonis on puänt "mongolite ajaloo" (või mis ta oligi) poolt veidi rikutud. Antakse üsna selgelt mõista, et "kultuurikonflikt" on väga tõenäoline ja sellega seoses võib lugeja kergesti lõpus lihtsalt õlgu kehitada ja mõelda: "kõigest kannibalism, mõni mõis".
Ja seda enam tundub kohatu autori enda poolne reaktsioon(kolomani kaudu) stiilis "Võeh, milline jälkus".

Üks logikaviga oli nagu ka, vähemalt mulle jäi segaseks mida "koidiklased" siis sõid - egerhardiini?

12.04.1999 16:56:22 Taivo Rist

Näen rõõmuga, et jutt on veelgi paremaks läinud. Tunnen kohustust avaldada ka oma arvustuse vigade parandus.

Rhadamanthys oli antiikmütoloogias Zeusi poeg, üks 3 allmaailma kohtunikust. Ta otsustas, kes surnutest saab igavesse õndsusse ja kes igavesse hukatusse. Selline nimi on planeedile igati sobiv.

Isiklikult on mul kahju, et 98. aasta "Stalkeri" valimistelt Hargla välja jääb ("Gondvana lapsed" 6., "Deja-vu" 7., "Õnnekosk" 9.) Minul olid need kõik esiviisikus, sh. "Deja-vu" esikohal.

01.03.1999 13:45:45 Ilmar Kerm

Parem kuiesialgne versioon, kui siiski, algus venib liialt.

18.02.1999 20:22:53 Kristjan Sander

1)Jutu algusosa, milles toimub vaid tähelennu ajaloo tutvustamine, on mõttetu ja ei ärata huvi. Sellised sissejuhatused, kui nad on vajalikud, tuleks ikkagi lahendada süþeelise teksti vormis.

2)Ebausutav tehniline osa. Kaalutusest peaksid nad kindlasti olema jagu saanud. Ja inimkonna suurimad rajatised on Hiina müür ning New Yorgi prügimägi ning need mõlemad on suuremad, kui 1*5 kilomeetrit. Ka võiks selle asteroidiga seotu olla rohkem lahtiseletatud.

3)Põhiidee on lapsikuvõitu. Inimesesöömine - ja siis? No sõid inimesi ja mis siis? Seda on ajaloos korduvalt tehtud ja kui Koloman oksele hakkas, pole ta miski õige ajaloolane.

Aga kõige rohkem hakkas vastu siiski see lühivorm, mille tagajärjel 3/4 võimalikust tekstist obn kokku pressitud ajalooliseks lühiülevaateks. Soovitan autoril ka kolmas versioon luua, nii neli korda pikem umbes. Hea öelda muidugi :-)

18.02.1999 11:53:38 TVP

Jutt on kindlasti paremaks läinud. Et mõistlikku põlvkondade pikkust saada on Gondvana stardi na naasmise vahet suurendatud 530-lt 700 aastani ja põlvkondade arvu 7-lt ja 10-lt 28 ja 31-ni. Aga ühes kohas on jäänud parandus sisse viimata. Nimelt: 'Aleksandri saare juhtimiskeskus vaatas uut Gondvana läkitust. Ghazi kõrval istus tõlk, kelle ülesandeks oli lugeda Seitsmenda Carpini huulilt sõnu.' ´´´´´´´´´´ Vot selline väike parandus siis.

17.02.1999 16:20:45 Andri Riid

Üldiselt ei olnud mul plaanis Algernonis midagi arvustada ning väga võimalik, et see mu ainsaks arvustuseks siin jääbki. "Gondvana lapsed" on aga lihtsalt sellisel tasemel kirjandusteos, et toetust autorile mitte avaldada oleks kuritegelik. Lugu on kirja pandud sädelevas stiilis, mis maailma mastaabis assotsieerub hilise kuldajastuga. Millegipärast meenuvad varased Strugatskid ning Arthur C. Clarke. Eesti oludes on aga tegu suure sammuga edasi. Pinge on kogu aeg ülal. Samal ajal ei jää tegelased kriipsujukudeks, väheste kuid ilmekate joontega on visandatud maailma ning olemas on ka haarav eetiline konflikt. Täiesti selge on, et Indrek Hargla oskab kirjutada ja teeb seda täiesti vabalt. Jutt on lõpetatud ning sisseviidud parandused on asjale ainult kasuks tulnud. Edasi on tegelikult kaks võimalust, kas jätkata muude juttude kirjutamist või teha ära see tegu ning "Gondvana lapsed" romaaniks kirjutada. Loomulikult ei saaks see romaan olla lihtsalt äravahustatud praegune jutt, Romaanis võiks antud jutt hõlvata vaid esimese neljandiku. Järgnevates osas klaariksid Gondvanalased ja maalased ära oma suhted ning lõpuks jõutaks esialgse eesmärgini (kauge planeedi koloniseerimine). Ja tulemuseks oleks romaan missugune, millesarnast eestlane veel kunagi kirjutanud pole.

Loomulikult on see vaid suvalise isiku asjatundmatu nõuanne, aga miks ka mitte? Aga juttu praegusel kujul soovitaks kindlasti juba praegu pakkuda kohalikele paberil ilmuvatele ajakirjadele. Loomingulist edu.

17.02.1999 15:56:09 Raul Sulbi

Lugesin üle oma arvustuse «Gondvana laste» esimesele variandile ja avastasin, et ma polegi seda juttu õieti kiitnud. No nüüd kiidan siis! Ja mitte ainult uusversiooni, juba esialgne variant oli isand Hargla seniavaldet tekstidest parim, kõige terviklikum. Oma vana arvustuse (ja loomulikult ka teiste antud jutule kirjutatud arvustuste) lugemisel selgus, et autor on üsna palju seal ettepandud soovitustest uues versioonis ära realiseerinud. Seega on «Gondvana laste» uusversiooni näol tegu esimese tekstiga, mis «Algernoni» juturubriigi loomise ideele sajaprotsendiliselt «pihta» on saanud ning «Algernoni» võimalused ka täiel määral realiseerinud. Niipalju üldist.

Kui detsembris ilmunud «Gondvana lapsed» oli lühijutt ning kandideerib vastavas kategoorias sel aastal ka Stalkerile, siis käesolev tekst on jutustus ning minu soov/idee oleks, et ta 2000. a. jutustuse kategoorias igati kandideerimiskõlbulik oleks. On ju tekst muutunud tubli kaks korda pikemaks. Ka piiri tagant leiab käesolevale situatsioonile analooge (Eri teosteks loetakse nt Bradbury lühiromaani «The Fireman», mis ilmus ajakirjas «Galaxy» ning selle edasiarendusena sündinud üksjagu pikemat romaani «Fahrenheit 451», aga loomulikult on sarnaseid näiteid veel kümneid ja kümneid).

Nüüd aga jutu juurde. Erinevalt eelmisest arvustajast ei arva ma, et süzheed nüüd kohe kindlasti edasi peaks arendama. Huvitav oleks küll, aga vahest oleks põnevamgi, kui autor selle konflikti lahenduse justkui muuseas mõnes oma sama tulevikuajaloo järgmise teksti raames ära mainiks? See selleks. Mõte tuua sisse 13. sajandi spiooni ning rännumehe Giovanni del Piano-Carpini reisikiri ning «Gondvana» kapteni Dino Carpini päevik on suurepärane! Ja see idee on ka ilusti ära realiseeritud. Eginhardi asteroidi mängutoomine on juba kaheldavama väärtusega, aga kindlasti mitte negatiivne. Jätab sellise kergelt punnitatud pulpi mulje. Aga see on armas. Ka on puänt jõulisemalt lahti kirjutatud. Gondvanalaste-koidiklaste eristumise põhjused on lahti kirjutatud (suurepärane major Hwang!:)) ning üldse on tekst täienduste läbi terviklikumaks muutunud.

Ning sellisel kujul ongi tegu lõpetatud jutuga. Nii tundub mulle. Liine, mida edasi arendada, jutustuses muidugi leidub (ma ei mõtle lõppu, lõpp on täiesti perfektne ja sealt edasi pole tarvis midagi pajatada), aga hetkel seda kindlasti tegema ei peaks. Seitsme-kaheksa aasta pärast, kui Hargla on juba kuulus mitme avaldatud raamatuga ulmekirjanik:), vot siis võiks küll mõelda «Gondvana»-loo romaaniks vormimise peale.

Praegu jään aga uusi tekste ootama. Igatahes on «Gondvana laste» jutustuse-versioon kindlalt nende «Algernoni» tekstide hulgas, mis raamatukaante vahel jäädvustamist vääriks.

Ja seda veel, et ootaks teisi autoreid Indrek Hargla eeskuju järgima ning jutte täiendama või ümber töötama asuma. Kuidas oleks, Kristjan? («Läbikukkumine»)

15.02.1999 20:44:29 Hans Ulmiste

Professionaalne töö. Kogu eelmisele volüümile tehtud kriitikat on autor kuulda võtnud. Nii tehaksegi teoseid, mis müüvad. Aplaus. Aga mulle siiski tundub, et sealt peaks lugu edasi minema. Mitte, et jutt ise nõuaks, aga mina, kes ma huviga seda lugu lugesin, tahaksin teada, mis edasi sai. Üldiselt, kui see esimene osa oleks raamatuna ilmunud, siis ma ootaksin tõsiselt teise osa ilmumist, et seda samuti osta. Jne. Sest seda teemat annaks vist jätkata üsna pikalt. Umbes nii, nagu D. Adamsi ja H. Harrisoni jutud, mis üha jätkuvad ja järjed müüvad sama kindlalt kui esimene osagi. Jaa, nii võib hästi teenida, kui kirjutada inglise keeles. Hea tõlk pluss toimetaja oleks sel juhul igati abiks. P. S. Kogu looming, mida saadab ka kommertsedu, on hea looming.

Avaleht | Arhiiv | Autorid
© Eesti Ulmeühing 1998-2003

W3-mSQL 2.0.11 by Hughes Technologies