|
[ Jutt |
Jutulabor: oktoober 2001 |
Uued arvustused ]
keidy exib kuna meie õpsi mees on margus belials
| 13.02.2003 16:32:29 |
Keidy |
Ma pole küll raamatut lugenud kuid Veiko Belials On mu klassijuhataja mees
| 05.09.2002 20:10:26 |
Marcus |
Väga hea ja ei midagi muud
Päris hea laks, eriti viimase jutu osas. Räige ja mõjuv, nagu ulme-rullnoxid selvas. Roogitav lugemisvara.
Minu meelest on "Algernon" tõsiselt ämbrisse astunud, kui panid selle jutu laborisse ja mitte varamusse. See on ka arvustustest näha: enamik neist kiidab. Mina pole enam ammuilma nii häid paroodiaid lugenud.
| 27.10.2001 01:20:27 |
tarmo |
einoh viimast lugu lugedes võib naeru kätte surra ülejäänutel pole ka viga
Keegi vist kunagi ütles mingil põhjusel, et kas nüüd pole siis enam midagi muud teha, kui kamraadide küündimatutele juttudele saamatuid covereid kirjutada. Vaat siinkohal tahaks samamoodi öelda.
Muusikas olen ma suur coverversionide austaja, sest see võimaldab kuulata paljusid lugusid, mida muidu üldse kõrva ligi ei laseks, kuid ka seal esineb sageli variant, et uus kvaliteet jääb sündimata. Antud jubinate puhul on samamoodi... et kellelgi tuli tahtmine paroodiaid kirjutada, võttis kätte ja kirjutas, kutsus veel ka kõigeks alati valmis semu kampa. Tulemus on mannetu ja fantaasiavaene... et tulles tagasi muusikateemalise analoogia juurde toimus see, mis toimub, kui suvaline metalband võtab kätte ja teeb oma versiooni miskist suvalisest discoloost. Metallurgide arvates on ilgelt kaif, kui käristad kittarri ja laulad koleda häälega lolli kommertsi, suurema raha olemasolul tehakse veel juurde ka vaimuvaene videorida ajuvaba pornovammiga keskses rollis. Vaat Belialsi ja Hargla kirjutatud «paroodiad» on umbes niisama «vaimukad». Lugedes tekib küsimus, et miks seda tehti ning oma rikutuses näen ma mitmel juhul soovi konkurentidele kohta kätte näidata ja klaarida isiklikku sallimatust.
PS: Austatud CQB! Antud ühik on laboris seetõttu, et tase ei küündinud varamuni... teksti naljasisaldus ei saa olla ei puuduseks, ei vooruseks.
| 17.10.2001 12:23:37 |
Lilith Kryger |
Aitäh mõnusa lugemise eest, lõbus oli igatahes ;)
lugema, tundub, on suur osa ulmehuvilistest küll juba õppinud, isegi kirjutama, vähemalt klaviatuuri kasutades, aga paroodia mõiste tundub mõnelegi segaseks jäävat. paroodia eesmärk on autori stiili võimendamine naeruväärsuseni - paroodia ei saa olla omaette väärtuseks, kui ei saada aru, mida parodeeritakse. (no offence meant, neeme, aga sa oled ikka idioot küll...)
kui oletada, et on parodeeritud vaid stiili, saab väita, et meil on vähemalt neli autorit, keda tasuks lugeda, ja kaks, kes näitkes minu veregrupile üldse ei sobi.
kui oletada, et on lähtutud mõttelennust, siis jääb seis kolm-kolm.
kui aga teada, mida parodeeritakse, siis tundub, et ühe - ja seejuures üldse mitte halva - erandiga on paroodia originaalist isegi parem. et paroodia on varustatud puändiga, mida autor ise pole vajalikuks pidanud, vms.
tegelikult on päris meeldiv tõdeda, et meil on juba sedavõrd palju autoreid, keda on võimalik parodeerida - et ei jää muljet, et juba originaali puhul on tegemist mingi B-movie hädise paroodiaga. ja - kui siia oleks veel paar asja lisatud, siis oleks see paroodiatekomplekt ehk isegi paremaks eesti ulme vahekokkuvõtteks, kui miski mahukas antoloogia.
| 12.10.2001 10:21:16 |
Hal X |
Paroodiaid lugedes tekkis mõte, et Hargla võiks kirjutada ka sarnaseid lugusid mitteparoodiana. Näiteks Sõber selvas oleks loetav olnud ka ilma paroodilise tagapõhjata. Nii, et senisele tõsisele filosoofilis-müstilisele ulmele lisaks võiks Hargla proovida ka nn. naljaulme kirjutamisele
| 10.10.2001 10:34:40 |
Neeme Me |
Hargla esimene paroodia tundus mulle suhteliselt segane. Tekkis palju küsimusi, näiteks mis sai Gloriast või kuidas saab lõpuks üles ärgata, kes lülitab masina välja?
Jutt oli omapärane aga polnud ekstreemne ning paistis seisvat koha peal. Puudu jäi nagu särast. Esimese jutu järel ei tekkinud soovi enam järgmisi lugeda. No offence Ints aga paar tuumarünnakut ja kuuliaugud seinas oleksid asja palju nauditavamaks teinud.
Arrivaderchi
Autorid, te olete armsad.
Arusaamatu ainult, mix nimetatud teos on paigutatud jtulaborisse & mitte -varamusse. Väärix kyll. Või peab jutuvaramu sisu kellegi meelest olema surmtõsine?
He-hee! Siiralt - sain ka suutäie naerda. Olen üldiselt olnud selle paroodiate mõtte suhtes skeptiline, sest arvasin, et enne peaks toda parodeeritavat materjali ehk hulga rohkem olema. Samuti kartsin teatud negatiivset efekti - kas ikka suudetakse püsida hea maitse raamides. Paraku pidi olema tõelise kuninga tunnus, et ta narri ei pelga, lood olid head, nii et - aitäh, Indrek ja Veiko.
| 09.10.2001 09:45:41 |
Hal X |
Jah, parimad lood ongi eelviimane ja viimane lugu, mille puhul ei suutnud kuidagi naerumöirgeid tagasi hoida. Kui ise peaksin kunagi veel midagi kirjutama, siis telliksin küll Harglalt paroodia (lugu peab muidugi paroodiat väärt ka olema).
| 08.10.2001 14:50:55 |
Veiko |
Oli päris hea. Filosoofiline ulme:).
kuid kogumiku parim lugu oli kindlalt "Sõber selvas". Naersin end peaaegu seebiks. Hobusepask!
| 08.10.2001 13:00:23 |
Marek Simpson |
:-)
Lahe! Eriti jabur oli esimene ja eelviimane jutt.
| 08.10.2001 12:01:40 |
Hal X |
Jess
Hargla ruulib.
Tänu omaaegsele korduvale Totu jt lugude ohtrale ja mõõdutundetule tarbimisele sain vähemalt kümme korda südamest naeru pugistada.
Teisi lugusid pole veel lugenud, kuid see paroodia annab Hargla oma lugudele küll silmad ette.
Teisest küljest on kogenud ja oskajal kirjutajal vist paroodiat mõnevõrra kergem kirjutada kui oma lugusid kirjutada, mitte et ta kirjutada ei oskaks aga need ei ole ikkagi nii hästi kirjutatud kui see lugu on kirjutatud :)
|
