|
[ Jutt |
Jutulabor: oktoober 2001 |
Uued arvustused ]
Lisaks Tolkieni motiividele leidub antud tekstis veel paar huvitavat kokkusattumust - ehkki tegu võib olla ka autori mõttelennuga. Exeter-i nimelisi tähelaevu kasutati samuti sisalikulaadsete tulnukate vastu võitlemiseks paaris Outer Limitsi osas, ehkki jah, seal oli tegemist hävitajatega. Täheraev (StarFury) aga meenutab ka välimuselt veidi Babylon 5-st tuntud samanimelist hävitajat. Aga jutul endal pole väga vigagi.
Mina ootasin kogu aeg, et see pagana konteiner osutub tegelikult miskiks suure l6hkej6uga pommiks ja kogu va"rk seal ymber on petekas, et nagu meelheitlikult "pa"a"stetakse" midagi va"a"rtuslikku, aga tegelikult... Veiko v6ttis mul kyll s6nast suust - miski "alienbomb" mis laeva spoore ta"is pustab oleks ehk veelgi parem idee. Aga itsitada sai kyll k6vasti: kui ikka la"bi skafandri on niiskust tunda ja sooja siis... MIS skafandrid need sihukesed on? Made in Poland? Made in China ;)))
Pisut veel...
Nimi Rohan seostub mul eelkõige Stanislaw Lemi romaaniga «Niezwyciezony» (1964), kus oli sellenimeline tegelane.
Bergi juurde tagasi tulles, siis Juubelimarduses ilmunud jutt mõjus nagu valik katkendeid miskist ilmselt täitsa heast romaanist... jutustus «Rünnak pilvede alla» mõjub samuti osana millestki suuremast, lihtsalt see suurem selle osa põhjal ei huvita.
Ehk oskab autor oma kahte juttu võrreldes järeldusi teha, et miks üks parem oli?
| 24.10.2001 12:23:26 |
Veiko |
Kui arendada Jüri Kallase mõtet edasi, siis oleks see muna võinud olla hoopis tuumakas, mis emalaeva pardale viiduna oleks lõhkenud. Seega oleks ju kogu vastase koloonia olnud mingit laadi lõks (petekas)?
Oeh, lubab... aga see on ka kõik!
Lew R. Berg viitsib fantaseerida, mitte nagu mõni teine siin kohalikus ulmes... okay need fantaasiad on primitiivsed seikluslood, kui LRB puudus pole ju selles. Autor esitab lugejale enamjaolt konspekti (või siis miski valimiku lõikusid). Tervikteost ju pole.
Tekstis oli üks naljakas koht, et kus mingi tegelase kohta öeldi, et relvi ta armastas ja tundis. See oli selline hubane ja kindel asi.
Oli tekstis ka üks kasutamata võimalus. See «muna», see oleks võinud olla võõraste miski «kuninganna», noh, nagu sipelgatel... ja see oleks võinud madinale hoopis väärikama pöörde anda... ning jutule võimsama haarde.
Loed ja valmistud terve lugemise aja puändiga lõpuks, mida siis lõpuks ei saabugi. No kurat! Milleks seda kirjutada siis üldse. Väga vihastama panev värk. Berg seebiks!
autorile omaselt suht mõtelage lugu, mis sattus aga juhuslikult (!?) õigesse aega. et on vaja minna ja pasunasse anda, ainult pole päris selge, kellele ja kuidas... ei saa ka loost neile küsimustele veenvaid vastuseid, ainult tuletatakse meelde, et ohvriterohke on see tegevus igal juhul.
Paar stiiliviga, mis pole olulised??? Liu tekstidel on see viga, et need tahavad toimetamist, ja üsna kõvasti. Ka sisu poolest on tegu taas ühe lõpetamata looga, millel puänti pole ollagi. Kahju, sest "Tempel selvas" oli suht kobe tükk, mis ka arvustajatelt päris häid hindeid sai. Karta on, et nüüd antakse jälle mööda küüru. Ja sedakorda õigusega.
| 06.10.2001 16:31:36 |
Veiko |
Ulmerealism: nii võib öelda Bergi kirjutiste kohta. Sündmustik on äärmiselt tõepärane ja üksikasjalikult kirjeldatud. Mõnevõrra nalja teeb eskadrilliülema nimi: Snaga(nii kutsuti ju Mordori mustas keeles oriorce). Ka dessandiülema nimi Rohan viitab Tolkieni motiividele. Ma olen juba ammune Bergi austaja, alates tema raamatust "Tants tulle", meeldib tema juttude lihtne lineaarne sündmustik. "Rünnak pilvede alla" on järjekordne militaarne lugemisvara, kirjanik arendab siin edasi oma tuleviku kosmoseimpeeriumit. Antud loo puhul jäid silma paar stiiliviga, mis ei ole eriti olulised, ja ka paar faktiviga, millest tahaks rääkida küll. Strateegia ja taktika õpetuse järgi oleks olnud reaalsem, kui oleks alla heidetud terve pataljonitäis dessantlasi, või veel parem - kaks pataljoni. Mida rohkem, seda uhkem. Aga ilmselt ei sobinud see kokku loo loogikaga. Mis on paremaks muutunud võrreldes eelmiste samateemaliste lugudega, on see, et enam ei täida missioone mingid kangelased, pärjatud lugematute lahingmedalitega nagu Brešnev, vaid tavalised reamehed, tavalised palgasõdurid, nagu mingid ajateenijad või nii. Veel faktivigadest: "Jättes ülejäänud mehed tagalat kindlusatama, läks Rohan koos kahe mehega lahingupaika üle vaatama." Mis tagalast siin jutt käib? Sissisõjas ei ole tagalat ja need lahingrühma mehed olid ju sissiväljaõppega ning tegutsesid ilma kõrvaliste jõudude toetuseta. Ilmselt autoril kahe silma vahele jäänud pisiasi. Huvitavalt jäi lõpus lahendamata tolle muna mõistatus. Kas oli tegemist lihtsalt millegagi, millega lugu veidi pikemaks venitada? Või oli asjal ka sügavam mõte?
Veelkord peab märkima, et kirjeldused on äärmiselt realistlikud.
|
