|
[ Jutt |
Jutulabor: september 2001 |
Uued arvustused ]
Kindlasti annab siin veel paljut siluda, aga olemuslikult on jutustus valmis. Kogu toimetus nõnda ei arvanud ning seetõttu ongi tekst Laboris.
Ise heidaks ette ehk teatavat rabedust ja seda eriti alguses, mingil hetkel (kui tegelased juba tuttavaks on saanud), läheb asi kenasti käima. Kindlasti ei pea igas tekstis pulkadeni põhjendama, et kuidas ühiskond toimis... moodsama ulme võlu ongi selles, et lugeja ei peagi kõike teada saama. Loomulikult tekitab säherdune «lünklikus» pahameelt konservatiivsema maitsega publiku hulgas. Ka peab autor arvestama, et sedasorti tekstidega Indrek Hargla tüüpi publiku lemmikuks ei saa...
Siin esitatud materjalist romaan kirjutada? No ei tea? Võimalik, et pole mul seda õiget pilku, aga ei kujuta, et siit midagi väga head tuleks. Ühte aga soovitaks autoril küll – kirjutada veel (vähemasti) mõned jutud samas maailmas. Noh, tundub, et Hargla Fabulusele ja Veskimehe Kuu Ordule on lisa tulnud... maailma mastaabis ehk mitte niiväga uudne, aga varjus on rohkem kui lihtsamale lugejale kätte paistab.
tehniliselt arvestataval tasemel kirja pandud mõttetu lugu.
Ma ei ole nõus, et sellised lood peab ilmtingimata "lõpuni" kirjutama. Mina olen teosega antud kujul rahul, paar isiklikust maitsest lähtuvat märkust tegin BAASis, kuid objektiivselt eriti midagi ette heita ei ole. Pole nõus ka sellega, et asja praegusele kujule jätmise tagajärjel midagi kaotsi läheks. Igast jutustusest ei pea tingimata tellisepaksust romaani kirjutama.
Maru hea jutt. Pole juba tykk aega midagi nii magusat lugenud. MF on kena maailma kokku luuletanud, see KÖIDAB (!) ja äratab huvi. Ja pystitab muidugi kóiki neid kysimusi, millele Ats tähelepanu juhtis.
Nagu ma aru saan, on käesolev rubriik móeldud ettepanekute tegemiseks. Ma siis teen ettepaneku (mille peale kohe kindlasti karjuma hakatakse, kuna see on nii tobedalt tavaline ettepanek. Aga ma mótlen seda täiesti tósiselt! Ainuke kord kui ma nii mótlen.)
Selleks, et kóiki puudujääke, millele tähelepanu juba juhitud on, korvata, tuleks juttu lihtsalt edasi kirjutada. Ja kui fantaasiat jätkub, saaks sellest Hea Raamatu, (Pakun et esimese tóeliselt hea, eesti ulmemaastikul). Unusta ära see peategelase surm ja arenda asja edasi. Tee pimedast naisest Homeros ja tiibadega elukatest uue evulutsiooni yks etapp. Kirjuta lahti kóik need masinad ja muud jurad, nii et see kóneleks ja lööks. Ja mingi udune versioon sellest ka, et mis juhtus? Miks maailm on selline?
Praegusel kujul asja käst ära pannes, läheb kohutaval hulgal head materiali kaotsi. See muutub koos kysimärkidega yheks keskpäraseks suleprooviks. Sellest oleks maru kahju.
Igal juhul proovida tasub! Pärast ytled veel aitähh! ;-)
| 15.09.2001 20:54:29 |
Marcus |
Ka mina arvan, et see lugu peaks pigem Varamusse kui Laborisse kuuluma, kuid võib-olla on härra Milleril õigus ja lugu saab oluliselt paremaks muuta. Iseasi on muidugi see, kas autor viitsib seda teha? Kui viitsib, siis on tore, kui mitte, siis pole vist midagi katki. Lugu on ka sellisel kujul üsna hea.
Kuna eelmistes arvustustes on imestatud, miks see jutt tuli Laborisse, mitte Varamusse, kirjutan arvustuse ka siia, mitte Baasi. Kõigepealt peab ütlema, et toimetus ei olnud selles osas üksmeelne, kuna lugu on suhteliselt hea. Siiski jäi peale arvamus avaldada jutt Jutulaboris ja kui edasi rääkida iseenda nimel, oleks võib-olla karuteene kuulutada lõplikult valminuks lugu, millest kindlasti saaks suurepärase loo. Meelis Friedenthal on üks neist autoritest, kes on omandanud kirjutamistehnika tasemel, kus enam ei saa etteheiteid teha lapsikute süţeekonstruktsioonide, tegevuse deklaratiivse pinnapealsuse või muude elementaarsete algtõdede vastu eksimise eest; niisamuti on omal kohal kirjeldused. Ometi on loos midagi olulist puudu, ja raske on öelda, tuleneb see valitud vormi sobimatusest antud loole või on tegemist sügavama läbimõtlematusega, sest lugu tänasel kujul ei ole kirjanduslik tervik. Kui pisut spekuleerida, siis on nii ideid kui autoreid, kellele sobivad lühivormid ja selliseid, mis mõjulepääsemiseks vajavad romaanimahtu. Mis jutustuses juhtub? Kirjeldatakse kahe inimese - kellest üks on (loomulikult) mees ja teine naine - elu ja elamusi. Kirjeldused on sünged, rõhuvad ja suhteliselt läbimõeldud. Suurepärased, kui jätta arvestamata, et selliseid düstoopiaid on kirjutatud tohutult. Andke andeks, aga kirjanduse algusaegadest jõudis kangelane "allilma süngetesse paikadesse, kus vaid surnute vaimud ringi kondasid", keskaegsetes rüütliromaanides oli lohe paiga lagedaks põletanud ja igasuguse lootuse kaotanud inimesed vegeteerisid kesk tuhavälju. Kirjeldustehnika on sellest ajast tohutult arenenud, MF on selle omandanud, pole talle selles osas midagi ette heita, ent looks on sellest vähe. Kui päristegevus peale hakkab, algavad paraku ka läbimõtlematused. Mis näiteks pani Milracheri liikuma? Uudishimu? Ta ei käitu nii, et ta tajuks - üks väärsamm, ja ta on igaveseks kadunud. Või kui küsida teisiti - kui suur on kirjeldatud ühiskonna tolerants? Näiteid võib veel tuua, ent see sobib illustreerima väidet - me ei saa oluliselt midagi teada tolle ühiskonna toimimisest, ja sellisena jääb toimuv vaid küll lubavalt mõjuvate, kuid lõppkokkuvõttes kahjuks ka sisutute olukirjelduste jadaks. Mis näiteks on dotsendid? Mida nad taotlevad? Milline on jõudude tasakaal (sest masinate-inimeste konflikt näib olevat paratamatu)? Mis võib Anneliga juhtuda, kui selgub, et ta lendinimest varjab? Miks ta hülgab oma elu? Hülgab ta selle üldse? Milline koht on süsteemis asotsiaalidel? Miks lasti jõhkrate katsete "jääkproduktid" nii vabalt linnapeale oma elu elama? Nii võiks jätkata lõputult, ent põhilise võtab see kokku - tuleks läbi mõelda, millest see jutt üldse on ja siis kirjutada see vajalikult ringi. Näiteks võiks tuua Juhan Habichti "Hüvitise", kus ka ju küllalt palju toimuvast "kaadri taha" jääb, ometi on lugu omas võtmes terviklik.
| 14.09.2001 11:52:51 |
Hal X |
Võrreldes maailmatippudega ehk pisut kohmakas ja vajaks ehk (võibolla ka mitte) väikest kohendamist. Hoolimata sellest, et sedalaadi teemat on korduvalt käsitletud kogu maailma kirjanduses, on see siiski üks parimaid lugusid siin, mida lugenud olen.
| 14.09.2001 07:33:45 |
Tarts |
mnjaa.. Tubli tykk, ei olegi nagu midagi norida.
Mulle samamoodi. Mitte et sedasorti lood mulle iseäranis meeldiksid, aga selle kuu Varamu juttudega on ta imho vähemalt samal tasemel.
| 12.09.2001 20:18:16 |
Kristjan Sander |
Ausalt öeldes on mulle absoluutselt arusaamatu, miks see lugu "Laboris", mitte "Varamus" avaldati.
|
