|
[ Jutt |
Jutulabor: jaanuar 1999 |
Uued arvustused ]
| 05.02.2001 13:17:26 |
Maria |
Mis asi SEE nüüd oli...? Esimene Algernoni jutt, millest ma üle paari esimese lõigu lugeda ei suutnud. Ajalooõpikulikkus tuleks kuhugi mujale jätta. Ulmeveergudel jätab lihtsalt karbi lahti. Halvas mõttes.
8-]]]]!!!
Hr. Raudsaar lõi mul praegu tõepoolest jalad alt!
Pidasin Mart Raudsaart tõsiseks meheks, kes kirjutab tõsiseid jutte tõsistest asjadest ja nüüd on resultaat käes! Sussid püsti ja täielik seljamatt! Kuna eespool on juba üsna palju ja kaua vaagitud asja poolt ning vastu, siis piirdun mina vaid ühe märkusega:
"Seltimehed, selle loo koht pole ulmelugude seas, sest, kallid sõbrad
see kõik on õnnetuseks sulatõsi!"
Üldiselt on naljasoonega kehvad lood, seda vist olegi. Ning seda peab ütlema isik, kes ise end karmtõsiseks onkuks peab! Mina!!!
Inimesed nõuavad tegelasi, ilmselt ka actioni ja dialoogi?
Inimesed nõuavad teoreetilisi põhjendusi, heidavad ette liiga vabameelset faktide tõlgendamist, otsivad loogikaapse...!
Aga kas need inimesed on midagi kuulnud ka sellest, et ilukirjandus võib miskit essee-, artikli-, uurimuse- ja jamismuulaadset olla!
Ei ole kuulnud? Kahju! Sest Mart Raudsaare jutt seda ju ongi! Sealjuures on tegu hästi väljakukkunud looga, mis tõi mulle meeldivalt meelde Viktor Pelevini samalaadsed tekstid.
Kuigi minule oleks veelgi absurdisem lugu ehk rohkem istunud tuleb täheldada, et autor on ilmselt leidnud just õige tasakaalu jampsi ja tõsiseltvõetavuse vahel. Kui juba loogikavigu otsima hakatakse - järelikult on asi tõsine :-)
Ütlen ka üle pika aja paar sõna sekka.
Tõesti tõsiselt hea Comic-SF. Kõige rohkem meeldib, et on kasutatud sama stiili, mis on levinud erisuguste paraväljaanete hulgas. X-files'i fännid võivad rõõmustada. Midagi mille kaudu oma paranoiat suurendada.
Inimesed, millest te räägite?! Milline futuroloogia? Milline alternatiivajalugu?? Milline fyysika??? Kas te sellisest inimlikust omadusest nagu huumorimeel olete kunagi kuulnud?
Tegemist on esimese, ainsa ja yhtlasi ka parima kodumaise Comic-SF jutuga, mida ma näinud olen. Palju ei puudunud, et mul lugemisel naerust pisarad silma oleksid tulnud.
Ka ei jaga ma Rauli arvamust, et lugu pikemas vormis kirjutatusest midagi võita oleks võinud. Milleks? Just sellises lakoonilises vormis oli ta mõnusalt lööv. Minu poolt täispunktid!
Kuna on olemas Taivo Risti laadsed arvustajad, ei pea mina loogikavigadele (õnneks) keskenduma:) Raudsaare «alternativka» idee mulle meeldis, aga see, mis meile loo pähe välja käiakse, on ju kavand. Ei enamat!
Selle hea idee ümber tahaks näha tegelasi, stseene, dialooge! Kas oli Raudsaarel kuhugi kiire? Praegusel juhul on meil tegemist mingi lahja äraspidise pamfletiga, milliseid edaspidi eriti lugeda ei sooviks. Ja noh viimane rida demokraatidest oli lihtsalt ebaõnnestunud! Kasvõi idee seisukohast.
Raudsaarel on paremat kraami tõesti. See lugu tekitab palju küsimusi.
Kõigepealt füüsikalisi: miks on tuumapommi loomine võimatu? Miks sellest avalikult ei räägita? Näiteks miks sellest ei räägi mõne neutraalse riigi (Rootsi, $veits) teadlased?
Ajaloolisi: mida siis India ja Pakistan mullu ikkagi katsetasid? Ja miks lagunes 90-ndail just Nõukogude Liit, aga mitte USA? Miks NSVL USA-d ära ei vallutanud?
Psühholoogilisi: Kas Venemaal ikka on tuumarelv? Või blufib ta vastu? Aga miks USA seda bluffi usub, kui tuumarelva loomine võimatu on? Miks räägitakse tänapäeval tuumarelvastuse keelustamisest? Võiks ju lihtsalt tunnistada: ajasime maailmale pada, polegi meil midagi...
Futuroloogilisi: Mis saab edasi? Kas USA väidab, et ehitas relva, millega saab üht konkreetset inimest kilomeetrite tagant ära tappa, ja et ta katsetas seda Jeltsini peal? Ja kas Venemaa väidab, et leiutas vahendi, millega saab surnuid äratada, ja et ta katsetas seda Jeltsini peal? Kas Hiina väidab, et leiutas ajamasina? Kas Iisrael väidab, et leiutas igavese nooruse eliksiiri, mida hakatakse müüma ainult juutidele? Kas Iraak väidab, et leiutas identsete (aatomi täpsusega)koopiate tegemise masina, ja et ta toodab sel viisil dollareid? Kas Vatikan väidab, et leiutas jumalaga sidepidamise masina?
Ei, see jutt oli ikka üsna jama.
Jutt Raudsaare keskmisel tasemel. Samas on Raudsaarel ka tunduvalt paremaid lugusid.
Þanriks oli seekord SF märgitud, aga mulle küll tundub, et seda ta ikka päriselt ei ole. Sellist juttu on üldse raske mingi þanri alla paigutada. Aga erinevalt eelkirjutajast tundub mulle, et siin on selle jutu jaoks siiski õige koht, sest vaieldamatult on tegemist ilukirjandusega. Ja üsna ilmselt on see ka ulmekirjandus.
Idee iseenesest on huvitav ja muhedalt kirja pandud, paaris kohas sai päris suutäie naerda.
Kas see oligi siis Raudsaare poolt lubatud alternatiivajalugu?!
:-((
See kiri oleks pidanud minema "Taskutarga" listi seal hiljuti laiutanud threadi "Ja pärast kõike seda valmis oled kohtuma surmaga", mitte siia. Juhul, kui siin ikkagi tõesti JUTTUDE nurk on.
|
