27.07.2001 12:40:17

Taivo Rist

Õigus on Kristjanil, õigus on Annelil ja Kalevipojal. Niisugust võimu ei anta ühe inimese kätte. Üks inimene, vähe sellest, et on manipuleeritav, võib ise osutuda kurjategijaks, ise välja pressida või lihtsalt olla äraostetav.

Isegi suuremate pankade seifid avanevad sageli ainult kahe töötaja juuresolekul. Arvatavasti nõuaks niisugune otsus tegelikkuses vähemalt kolme inimese nõusolekut, kellest kaks oleksid ise Gayomardil. Seda saaks korraldada: raadiolained läbiksid ju selle vahe vähem kui sekundiga.

Zanardi pidanuks olema ette valmistatud selliseks olukorraks. Arvatavasti pidanuks ta ennast maha laskma ja võimalusel enne süsteemi rikkunma, nii et seda olnuks võimatu välja lülida. Vähe sellest, et Gayomard jäänuks ellu, suure tõenäosusega jäänuks ellu ka Moana. Ka isekas geen oleks vist rahule jäänud.

29.04.2001 10:40:58

Kalevipoeg

Loogika... Loogiliselt vöttes ei usaldataks planeetide saatust inimeste kätte, keda nii lihtne murda on. Isekas geen määrab ikkagi palju - oma laps on lähedasem, kui planeeditäis rahvast, keda sa peaaegu ei tunnegi. Ei usu, et tulevikuinimesed oleks säärane naivistlik kambake, kes laseks taolisel olukorral sündida. Aga muidu oli tekst päris lahedalt kirja pandud.

25.04.2001 10:18:53

Toomas

Päris hea jutt. Lugesin kohe kaks korda. Aga siis tekkis mõte, et loos on üks vastuolu. Kuidas saab olla nii, et terve planeedi kaitsesüsteemi kontrollib vaid üks inimene. Ainult üks isik saab kaitset sisse ja välja lülitada. Rohkem mitte keegi. Minu arvates pole see loogiline.

23.04.2001 15:42:30

Anneli

Sorry eelmise teksti konksude pärast. Oma arvutis näitas täpitähti... püüan lasta vea leida.

22.04.2001 10:12:39

Anneli Palo

Hakkasin ideestiku üle mõtlema. 1. Miks Zapardi pole sõjaroimar? Kas ainult sellepärast, et pole enam kedagi teda hukka mõistmas? 2. Mida arvaksid sellisest jutust näiteks kurdid või afgaanid? Kas neil poleks ka natuke õigus? 3. Millest tulenevad tegelikkuses eetilised valikud... on see ikka vaba tahe või näiteks isekad geenid? Mis tal nüüd viga kogu maailma ise asustada. Mingis natuke teises situatsioonis oleks isekas geen teda aga juhtinud punkti nr.2 teele. 4. Suhteliselt realistlik oleks olnud, kui nad soovimatute tunnistajatena pärast maha oleks löödud. See on üsna tavaline "ülejooksikute" puhul. 5. Isiklik suhtumine: ise surra on ilmselt palju kergem kui näha lähedast suremas. Maailmad (riigid, ideoloogiad jne.) surevad kord niikuinii... Aga lõpliku otsuse langetab isekas geen :-).

20.04.2001 22:03:24

houndie

Ma ei arva täiesti sama, mida Kristjan kui ka Orcus. Ma ei ole üldiselt parim inimene otsustama, aga hoolimata sellest, et see jutt oli veidi kesine, ei olnud see päris lootusetu. Mulle meeldis see, et seda sai kergesti lugeda, aga mulle ei meeldinud ei see (selles kohas on orcusel õigus), et olid igasugused kirja- või lause korrastamise vead, mis takistasid veidi lugemist, aga see-eest tahtsid endas peita midagi suuremat (ma arvan). Terry Pratchettilgi, kes on tegelikult suurepärane kirjanik, on ka mõned säärased vead (paneb iga mõnevõrra maagilise tegevuse suure algustähega, lugejale arusaamatu veidi). Veel oli lool veidi halba see, et lugu käis kuidagi hüplevalt. Algul on tüdrukuga koht, kus raisati võimalikult palju kirjutamisruumi. Siis tuli lapse isa ja sa pidid praktiliselt iga lause küljes tolknema veidi, et aru saada tegevuse käigust. mulle, erinevalt Orcusest,meeldisid algus ja lõpp võibolla kõige enam. Kui need eemaldada, siis saab muidugi panna loo mingi partisanide laagri asukohta leidmise väljapressimisest. Siis oleks lugu veidi loomulikum (kõik, kellele väga meeldib ulmelisus, lugege ka tavalist kirjandust).

Muidu tore lugu, kirjanik võiks tõesti proovida realistlikke tegevusi.

20.04.2001 14:57:07

Kristjan Sander

Mis puutub stiili, siis Orcusel on õigus küll. Ning minu meelest see jutt on veel selline, mis võiks vabalt hakkama saada ilma igasuguse ulmelise butafooriata, sisu poolest on see ju tegelikult analoogne igasugustele tekstidele sellest, kuidas kellegi käest partisanide laagri asukohta või pangaseifi koodi või mingit uut valemit või mida tahes üritatakse välja pressida -- see, et antud juhul on tegu miski orbitaalkaitse mahavõtmisega, sisuliselt asja ei muuda. Ulmelise butafooria kasutamine EI OLE mingi väärtus iseeneses, selle, nagu ka kõigi muude võtete, kasutamiseks peab olema PÕHJUS.

Kui tahate ulmet kirjutada, siis kirjutage ULMET, ärge tegelege põhivoolu lugude fantastilisse maailma viimisega.

20.04.2001 13:10:04

Orcus K.

Jutt oli päris hea, aga...

...saan aru küll, et teie mehed (ja naised) vihkate kõigest südamest mainstreami ja tahate võimalikult fantastilisi jutte kirjutada, kuid ühel või teisel hetkel peate ikkagi tunnistama, et igasugune kirjutamisoskus (kui selline) algab ikkagi tavalisest kirjandusest. Ulme ei tähenda, et võite jummala ulmelisi lausekonstruktsioone välja mõelda ja kõiki õigekirja reegleid eirata. Pelga ideega nigelat juttu ei korva! Teksti oli lihtsalt kohutav lugeda, kuna takerdusin pidevalt täiesti tobedate ja ebaloogiliste lausete otsa. Näiteks: - Seal on ja peaaegu silmapiiril, kõrgustesse kerkiv Vinguv Torn. - Laskus kuidagi loperdades ja imelikult, nagu ei suunanuks teda Loots, nagu tüdruk oli kuulnud isa nimetamas süsteemi, mis laskuja aparaadil ohutult ja vaevata alla tulla laseb.

Loo algus ja lõpp olid kõige hullemad, kuna see oli jutustav osa. Keskpaigas peitis tegevustik hullemad prohmakad ära. Ühesõnaga vaata üle elementaarsed komareeglid ja kohenda lause mõtteid ja alles siis hakka mõnusalt rabedat stiili rebima!

Kui juttu kuidagi hinnata, siis idee (ja maailma) eest 5-pluss ja hooletu teksti eest 2. Esmaabi saamiseks pöördu lähima filoloogi poole.

19.04.2001 14:56:59

Akrobaat

Väga hea jutt. Mitte midagi vapustavalt originaalset aga see pole ju üldse oluline - tähtis on emotsioon. Ja tekib tunne, et siin ongi terve maailm, terve lugu seal kuskil taga. Kas pole?

Veel näib, et tegemist on programmilise tekstiga millegi suurema jaoks.