|
[ Jutt |
Jutulabor: november 1998 |
Uued arvustused ]
Täitsa normaalne seikluslugu. Hoiatuslooks klassikalisel kujul ei sobi, kuid lugeda kõlbab.
Vaat siis milles asi oli. Lugesin Pirni enne hoiatust ja ei saanud midagi aru (nüüd juba natuke midagi koidaks).
Nad vales järjekorras üleval, aga edaspidi tean ja hakkan alt otsast lugema :-)
Loost endast. Minul oli teda igal juhul põnev lugeda. Ma pole küll palju eestalste ulmeüritusi siiani lugenud ja need, mis ette on sattunud pole nagu sellist õiget tunnet tekitanud. Hoiatus oli igal juhul erand.
Nõustun Rauli ja Jürkaga, et mõnusalt kirjutatud kosmosevestern. Ning Musta Kassi ja Katziga, et lõpp ei läinud muuga kokku.
Aga koordinaadid loo lõpus. Loogilisem olnuks 60N ja 28E või näiteks +60 ja -28. Ning kui juba läks Merivälja objekti ja Roswelli seletamiseks, siis võinuks ka täpsemalt öelda, mis seal Meriväljal on. Lugu on ju hoiatus.
Jürkale kommentaariks kosmosejoodikute arvu kohta -- kui üks N.A.Aker küllalt kaua otsib, siis ta ka leiab mõne. Nii et siia sobis.
Nõustun Musta Kassiga igati, et algus ning sellele järgnev seiklusjutt ei olnud teps mitte hoiatuse vormis. Vaevalt, et inimene, kes aastatuhandete taha hoiatust kirjutab, selle algridades nii sydamest kirjeldab, kuidas nädal aega peldikus kinni istus... Inimlik õnnetus iseenesest ;) aga vaevalt, et esmatähtis sellise hoiatuse kirjutaja jaoks.
Teisest kyljest muidugi oli lõpp sellevõrra ootamatum... aga ehk saaks kuidagiviisi kiriku keset kyla, nii, et algus ja lõpp ikkagi kokku sobiks ja et lqpp samas ikkagi yllatava lahenduse pakuks?
Variant on, et terviklikkuse huvides oleks ehk võinud seda hoiatuse kirjutamist ulmejutu vormis kasvõi loo lõpus kuidagi põhjendada. Vist.
Muidu ju igati ok kosmiline kauboikas, peategelane jättis hirmameerikaliku mulje muidugi, nii parimate detektiivilugude traditsioonis, mille peakangelaseks on selline sirgjooneline võitlustes kogenud yrgmees-seikleja.
Achjaa - mõnusalt hoogne stiil iseenesest.
Sisu ühe lausega: miski tolmukujuline vôôrelu on vôimeline ennast häirivad objektid ajas ümber paigutama. Fantastiline? Kahtlemata.
Vorm paraku ebaloogiline. Hoiatus mu meelest hästi konkreetne asi on, mitte miski mônus loba. Nii et kui hoiatus, siis on kogu lora FAQ-generaatorist ja kellestki Pogeest eriti ülearune. Lugesin kaks korda ja ikka ei saanud aru, miks oli järsku vaja miskit asteroidi kômmutama hakata.
Mitte üle kahe pointsi väärt lugu.
| 02.12.1998 16:02:11 |
Indrek Hargla |
Kui hinnata kriteeriumeil idee+teostus+köitvus, siis on nad kõik balansis. Eesti oludes "nelja" tasemel.Jutt oli ehitatud puändi peale, paraku oli puänt juba kuskilt maalt aimatav. Mis päätegelasse puutub, siis see napsilembeline ja otsekohene küünikust tüpaazh on ju meile ammu tuntud ameerika 50-ndate lühijuttudest. Tema emotsioone on lihtne kirjeldada, hoiakud tuntud-teatud.Joomareid on kosmosesse tõesti palju sattunud, antud juhul oskab autor selle pahe järjes kenasti ja efektselt puändis ära kasutada. Jään ootama uusi lugusid.
Hästi kirjutatud. Dialoogid mõjuvad ehedalt. Minu puhul annab ka humoorikus jutule lisapunkte. Kui midagi ette heidaks, siis seda, et süzhee mõjub veidi otsitult ja ebalevalt. On näha kust ja kuidas on jutt kokku traageldatud.
Minu meelest on see seniloetud Kristjan Sanderi juttudest parim!
Tegu pole miski erilise meistriteosega maailmamastaabis, aga Eesti oludes on väärt kraam küll. Loomulikult oleks jutt pikem ja detailsem võinud olla... aga see on juba maitseküsimus... midagi päris puudu kah ju polnud.
Ainuke pisuke ärev moment oli see piloodi joomarlus... kas neid alkohoolikuid seal kosmoses juba palju ei saa?
Omas võtmes väga hea jutt. Kuigi maailma mastaabis pole tegu millegi erilisega, tuleb märkida, et eesti ulmes pole ma midagi säärast varem siiski kohanud. Korralik, hästi teostatud ja peaaegu sama hästi lõpule viidud kosmiline ulmekas. Larry Niveni maakeeleski ilmunud jutt «Neutrontäht» oli mul «Hoiatust» lugedes küll kogu aeg silme ees, aga tegu pole kaugeltki plagiaadiga! Lihtsalt üks tekst, mis on teise teksti sündi mõjutanud. Nii tundub mulle. Hea setting, hea dialoog, eesti kohta väga heal tasemel fantaasialend ning võime tekst ka korralikult kokku tõmmata - need on plussid. Negatiivse poole pealt märgiks ära loo lühiduse. Kõik, mis toimus, tegi seda kole kiiresti. Minu soovitus on, et arendagu autor oma tulevasi tekste suurema tähemärkide arvu, keerulisema fabulatsiooni ning oma hea fantaasia viljade põhjalikuma kirjeldamise suunas.
|
