Lühiuudiseid Päikesesüsteemist

Jupiteri ümber tiirutav automaatjaam "Galileo" avastas Io-l virmalised. Need leiti Io Jupiteri varjus olemise ajal tehtud fotodelt. Erinevalt maistest virmalistest pole Io-l nende maksimum mitte poolustel, vaid punktides, millest üks on suunatud otse Jupiteri poole ja teine sellest eemale. Nende punktide ja Jupiter vahel kulgeb tugev elektrivool. Virmalised näivad eriti heledad vulkaanide kohal.

Lisaks Europale kahtlustatakse jää-aluse ookeani olemasolu nüüd ka teisel Jupiteri kaaslasel Callistol. Galileo leidis, et Callisto magnetvälja muutused korreleeruvad Jupiteri pöörlemisega. Selle põhjuseks on Jupiteri magnetvälja poolt indutseeritud elektrivoolud Callisto sees. Nende tekitamiseks piisab aga pinnaalusest soolase veega ookeanist.

Jupiteril endal nähti aga nii Galileo kui Hubble'i kosmoseteleskoobiga, kuidas kaks hiiglaslikku, valge ovaalina paistvat tormi ühinesid üheks suureks. Tegemist on tugevuselt teise tormiga Päikesesüsteemis juba 200 aastat Jupiteril möllava kuulsa Punase laigu nimelise keeristormi järel. Äsja ühinenud ovaalseid laike oli Jupiteril jälgitud juba poolsada aastat. Enne ühinemist oli nende kummagi läbimõõt umbes kaks kolmandikku Maa läbimõõdust, tekkinud laigu läbimõõt on aga sellega võrdne. Uue valge laigu keskpunkti temperatuur -157°C on kraadi võrra ümbritsevast madalam ja ilmselt on tema kohale tekkinud pilved, mis varjavad laiku teatavates infrapuna (soojuskiirguse) lainepikkuse vahemikes.

Mars Global Surveyori (MGS) poolt sellel suvel tehtud fotodelt on esmakordselt Marsil leitud tahkestunud laava väljad. Väike kraatrite tihedus neil näitab, et tegemist on suhteliselt hiljutiste laava vooludega. "Hiljutise" alla tuleb siin mõista miljoneid aastaid.

Marsi põhja-polaaralal asuvatel liivaludetel leiti esmakordselt märke liiva edasiliikumise kohta Marsil. Ajavahemikus juuli lõpust septembri keskpaigani MGS-i poolt tehtud fotodelt on näha, et liivaludetel olevale heledale härmatise kihile on kandunud tume liiv luidete jalamilt. Ilmselt on liiva edasi kandnud tuul. Härmatis pärineb juulis lõppenud Marsi talvest.

Tõnu Tuvikene
1. november 1998


[ Eelmine | Järgmine | 1998. aasta uudised | Uudiseid astronoomiast | Tartu Tähetorn ]