Võimas gammakiirguse sähvatus

Veidi enam kui kuu aega tagasi, 27. augustil toimus Kotka tähtkujus ülivõimas gammmakiirguse sähvatus, mida registreeris viis tehiskaaslast ja kaks Maast eemal olevat planeetidevahelist automaatjaama. Sähvatuse võimsusest annab tunnistust kasvõi see, et tehiskaaslane RXTE registreeris seda läbi kaitsekesta, mis pidi seadmeid kõrvalise kiirguse eest varjama. Sellele vaatamata läksid mõõteriistad ülekoormusest lukku! Ka ioniseeris kiirgus Maa atmosfääri ülakihte ööpoolkeral tasemele, mis on tavaliselt päevapoolkeral (siis ioniseerib neid kihte Päike). Inimestele see sähvatus ohtlik ei olnud, sest atmosfääri kaitsva mõju tõttu oli kiiritusdoos väiksem kui hambaröntgeni puhul.

Kuna sähvatust registreeris mitu üksteisest kaugel olevat kosmoseaparaati, siis õnnestus kindlaks teha ka selle kiirguse allikas. Selleks oli Kotka tähtkujus asuv SGR 1900+14 (SGR - Soft Gamma Repeater), mis kuulub nn. magnetaride, sellel kevadel avastatud uute astronoomiliste objektide hulka. Praeguseks on neid teada neli. Magnetarid on neutrontähed nagu pulsaridki, ainult nende magnetväli on üle 100 korra tugevam. Selle lähedal sureksid kõik elusolendid, kuna nii tugev magnetväli paigutaks kehas aatomid ja molekulid ümber. Pangakaardid kustutaks ta juba 200000 km kauguselt.

Neutrontähed on kaetud raua kihiga ja magnetvälja muutused panevad selle värisema või koguni rebivad ta mõnes kohas puruks. Selle tulemusena tekivadki gammakiirte sähvatused. Neid on vaadeldud korduvalt, kuid kõik nad jäävad tunduvalt alla 27. augusti omale. Ilmselt purunes siis selle tähe raudkest paljudes kohtades üle terve pinna. Eraldunud energia võrdub tuhande päikese poolt aasta jooksul kiiratuga.

Tõnu Tuvikene
1. oktoober 1998


[ Eelmine | Järgmine | 1998. aasta uudised | Uudiseid astronoomiast | Tartu Tähetorn ]