Kosmose-aasta 1997

Aasta 1997 hakkab lõppema. Kosmoseuurimise seisukohalt oli see edukas aasta, mida võiks nimetada ka "Marsi aastaks". 4. juulil maandus pärast 21-aastast vaheaega automaatjaam jälle Marsil. "Pathfinderi" ja temaga koos maandunud iseliikuva "Sojourneri" tegevust jälgiti kuni 6. oktoobrini, kui side nendega lõplikult katkes. Nende planeeritud elueast mitmeid kordi kauem kestnud uurimistöö andis palju uut infot Marsi kohta ja kuigi õigupoolest midagi sellest polnud pöördelise tähtsusega, tunnistasid CNN ja ajakiri "Time" ühiselt "Pathfinderi" lennu aasta kõige olulisemaks sündmuseks teaduse ja tehnika vallas. Septembris jõudis Marsi juurde ka teine ameerika automaatjaam "Mars Global Surveyor", mille eesmärgiks on pärast pidurdusmanöövreid atmosfääris Marsi põhjalik kaardistamine. Kahjuks tingis juba varem ilmnenud rike ühe päikesepatarei paneeli kinnituses pidurdamise aeglustamise nii, et tööle saab see automaatjaam asuda alles pärast aastast viivitust 1999. aasta märtsis. Lisaaeg ei lähe küll täiesti kaotsi, selle jooksul saab teha mitmeid varem mitte kavas olnud uurimusi.

1997. aastal jätkas "Galileo" Jupiteri ja tema kaaslaste uurimist. Kõige põrutavam uudis on ilmselt see, et Europa-nimelise Jupiteri kaaslasel võivad külmunud pinna all olla vee-ookeanid. Kuigi kaugeltki mitte kindel, on see võimalus ergutanud seal elu olemasolus uskujate meeli. Üldiselt oli kosmilise elu fännide seisukohast lõppev aasta eelmisest kehvem. Tugeva kahtluse alla seati ka arvatavad elu jäljed Marsilt pärinevas meteoriidis, millest oli suure hurraaga teatatud 1996. aasta augustis.

15. oktoobril startis "roheliste" protestidele vaatamata (radioaktiivsed isotoop-generaatorid!) Saturni suunas automaatjaam "Cassini", mis eesmärgini jõuab küll alles 2004. aastal. Lisaks Saturni uurimisele eraldub "Cassinist" ja maandub selle planeedi suurimal kaaslasel Titaanil uurimissond "Huygens".

Teenimatult vähe tähelepanu pälvis automatjaama NEAR (Near Earth Asteroid Rendezvous) möödalend asteroidist (253) Mathilde 1200 kilomeetri kauguselt 27. juunil. Kuigi asteroididest on varemgi lähedalt mööda lennatud, oli seekord esimest korda tegemist tumedamat tüüpi, suurema süsinikusisaldusega asteroidiga. NEAR saadeti välja juba 1996. aasta veebruaris ja tema peamine eesmärk on asteroid (433) Eros, kuhu ta peab jõudma 1998. aasta detsembris.

Üldsusele märkamatuks jäi ka 25. augustil startinud ACE (Advanced Composition Explorer), mis asudes omapärasel orbiidil Päiksese ja Maa vahel viimasest 1,4 miljoni kilomeetri kaugusel, võimaldab muuhulgas paremini prognoosida magnettorme.

Lõppeva aasta veebruaris sai järjekordse Shuttle teeninduslennu käigus endale kaks uut vaatlusriista Hubble-nimeline kosmoseteleskoop (HST). Eriti oluline on infrapunapiirkonna kaamera/spektromeetri lisamine, sest varem HST-l selles spektripiirkonnas uurimisvahendeid ei olnud.

Jätkusid ka USA-Venemaa ühislennud nii Venemaa orbitaaljaamas "Mir" kui ameerika kosmosesüstikutel. Need on ettevalmistuseks järgmisel aastal algavale rahvusvahelise orbitaaljaama ühisele ehitamisele. Orbitaaljaamal "Mir" juhtus kaks tõsist õnnetust: veebruaris puhkes tulekahju ja juunis rammis veolaev üht "Mir-i" koosseisu kuuluvat uurimismoodulit "Spektr". Mõlemad lõppesid inimestele õnnelikult, kuid häirisid kõvasti uurimistööd. Vigastatud uurimismoodul on praeguseni dehermetiseerunud ja kasutusest väljas.

Tõnu Tuvikene
30. detsember 1997


[ Eelmine | Järgmine | 1997. aasta uudised | Uudiseid astronoomiast | Tartu Tähetorn ]